Selgines teadusuuringute lubade taotlemise kord

Kuni uue isikuandmete kaitse seaduse (IKS) jõustumiseni 15. jaanuaril 2019 andis inspektsioon lubasid kõikidele teadusuuringutele, sõltumata sellest, kas uuringus kasutati tavalisi või eriliigilisi isikuandmeid. Uus IKS muutis teadusuuringuteks lubade väljastamise korda ja lisandus uus teadusuuringu valdkond - poliitikakujundamise eesmärgil tehtavad uuringud.

Inspektsiooni hinnata ei olnud enam need teadusuuringud, kus kasutatakse eriliigilisi isikuandmeid ja kus teadusvaldkonnal oli oma eetikakomitee. Inspektsiooni pidi tegelema teadusuuringu loa väljastamise protsessiga ainult siis, kui teadusvaldkonnal puudus eetikakomitee. Seega, suurema vastutuse said uue seaduse jõustumisega teadusvaldkondade eetikakomiteed, kellele pandi ülesandeks lubade väljastamine eriliigiliste andmetega läbiviidavateks uuringuteks.

Inspektsioon sai ülesandeks hoopis poliitikakujundamise uuringute hindamise juhtudel, kui asutus soovis kasutada uuringus teise vastutava (nt teise ministeeriumi) või volitatud töötleja andmekogus olevaid isikuandmeid ning uuringu läbiviimise eesmärki ja töötlemise ulatust ei olnud sisse kirjutatud õigusakti.

Poliitikakujundamise uuringutega tõusetus aga mitmeid küsimusi. Näiteks, kes peale ministeeriumide veel võib läbi viia poliitikakujundamise uuringuid? Nimelt esitasid  inspektsioonile loataotlusi ka ministeeriumi valitsemisalas olevad asutused, kes soovisid uuringuid teha ennekõike asutuse töö korraldamiseks. Inspektsiooni hinnangul ei võimalda IKS § 6 lg 5 uuringuid teha asutuse töö korraldamiseks. Selle seaduse § 6 lg 5 on mõeldud üksnes poliitika kujundamiseks, mida saavad teha üksnes poliitika kujundajad (ministeeriumid), kui uuring teostatakse tema seadusest tuleneva avaliku ülesande raames.

„Poliitikakujundamise uuringuteks, kus kasutatakse eriliigilisi isikuandmetel, tuleb läbida nüüd kaheastmeline kontroll.“

Teise olulise küsimusena tõusetus, kes peavad väljastama poliitikakujundamise uuringuks loa, kui uuringus kasutatakse eriliigilisi isikuandmeid? Kas piisab ainult inspektsiooni loast või peab loa andma ka eetikakomitee? IKS § 6 lõike 5 sõnastus on ebamäärane, mitmeti mõistetav ja tõlgendatav ning seletuskiri sellele kahjuks vastust ei anna, kas § 6 lõige 5  sätestab erisuse § 6 lõikest 4.

IKS § 6 lõike 5 kolmas lause on järgmine: „Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.“ Samas tuleneb IKS § 6 lõikest 4, et kui teadusuuring põhineb eriliiki isikuandmetel, siis kontrollib asjaomase valdkonna eetikakomitee enne käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist. Seega tekib olukord, kus inspektsioonilt loa taotlemise eelduseks on eetikakomitee luba ja eetikakomitee loa eelduseks on inspektsiooni luba, sest mõlemad peavad kontrollima enne loa andmist „käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist“.

Justiitsministeeriumi ja sotsiaalministeeriumiga toimunud kohtume viis kokkuleppeni, et enne inspektsiooni poole pöördumist peab olema eetikakomitee luba, kui teadusvaldkonnal on eetikakomitee olemas. Seega, poliitikakujundamise uuringuteks, kus kasutatakse eriliigilisi isikuandmetel, tuleb läbida nüüd kaheastmeline kontroll.