Võitlus spämmijatega ei lõppenud

Üheks digiühiskonna  probleemiks on saanud elektroonilistele kanalite kaudu otseturustuskirjade saatmine ehk spämmimine.

Kaebusi ja märgukirju spämmi saamise kohta on inspektsioon saanud sadade kaupa juba viimased 8 aastat. Spämmi saadetakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele kuuluvatele telefoninumbritele sms sõnumitena  ja e-kirjadena posti aadressidele. Üks selline sihikindel rikkuja häirib inimesi pelletite müügiga. Inspektsioonile teadaolevalt omab pelletite müüja alates 2013. aastast otseturustuse tegemiseks vähemalt 5 juriidilist keha ja 9 e-posti aadressi. Isik saadab kirju ja sõnumeid ilma vastuvõtja eelneva nõusoleku või kliendisuhteta. Saadetavas e-kirjas olev kommertsteadaannetest loobumise link ei tööta ja kirjades varjatakse kommertsteadaande saatjat, s.t et ei ole selge, kelle nimel reklaami tehakse.

Isik on rikkunud pidevalt nii elektroonilise side kui isikuandmete kaitse seadust, samuti infoühiskonna teenuse seadust. Isik on keeldunud korduvalt täitmast Inspektsiooni ettekirjutusi ja jätnud makstama sunniraha.

Mida aeg edasi, seda enam on inspektsiooni muutnud murelikuks asjaolu, et sellises õiguslikus olukorras on keeruline ebaseaduslikku tegevust peatada ning seista inimeste õiguse eest mitte saada soovimatuid reklaamteadaandeid.

Rikkumise lõpetamiseks on inspektsioonil võimalik riikliku järelevalve raames teha otseturustajale esmalt ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks ning seejärel selle mittetäitmisel asuda sunniraha rakendama, aga kuna tänases Eestis on äärmiselt lihtne seadustega pahuksisse sattunud juriidiline keha hüljata ja uus teha, siis sunniraha määramine ei taga tulemust. Vana juriidiline keha jäetakse tankistiks määratud juhatuse liikme käe all sundlõpetamist ootama ning sellisele surnud ettevõttele trahvi või sunniraha määramine tähendab probleemi lahendamise asemel hoopis riigile lisakulu, sest sunniraha sissenõudmiseks peab esmajoones ära maksma kohtutäituri tasu, sõltumata sellest, kas nõuet täita õnnestub või mitte.

Probleemi aitab lahendada haldustrahv

Kui siseriiklik õigus võimaldaks teha haldustrahvi, muutuks menetlus ökonoomsemaks ja inspektsioon saab määrata korduvrikkujale trahvi väikse ajakuluga. Eesti õigus aga kahjuks haldustrahvi ette ei näe. Sestap nõuab kogu protsess igal rikkumise korral koormavat tõendamis- ja uurimismenetlust ja õiguskorda rikkuv juriidiline isik saab viia juriidilise keha pankroti enne, kui on võimalik teda sisuliselt vastutusele võtta.

Üks meede, mida inspektsioon saab korrakaitse seaduse (KorS) § 26 lg 1 ja 2 alusel kaudselt inimeste privaatsuse tagamiseks teha, on avalikkust hoiatada, kuid kindlasti ei saa seda lugeda probleemi lahendamiseks. Spämmimine probleemina aga kasvab iga aastaga aina mastaapsemaks.