Põhiseaduse (PS) § 44 lg 1 sätestab riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustele kohustuse anda isiku nõudmisel informatsiooni oma tegevuse kohta. Sellest sättest tuleneb ka avaliku teabe seaduse mõte, mille kohaselt on avaliku teabe seaduse eesmärgiks tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääs ning anda avalikkusele võimalus kontrollida avalike ülesannete täitmist.
Siiski ei ole õigus saada infot avaliku võimu organite ja ametiisikute tegevuse kohta piiramatu. PS § 44 lõike 2 kohaselt ei laiene juurdepääs andmetele, mille väljaandmine on seadusega keelatud. Samuti ei saa anda juurdepääsu asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmetele. PS § 44 lõikes 2 sätestatud põhiõigust võib piirata eeldusel, et kehtestatud piirangul peab olema legitiimne eesmärk ning piirang peab olema proportsionaalne seatud eesmärgiga.
„Kehtestatud piirangul peab olema legitiimne eesmärk ning piirang peab olema proportsionaalne seatud eesmärgiga.“
Kui eraõiguslikes suhetes töödeldakse isikuandmeid valdavalt lepingu täitmiseks (IKÜM art 6 lg 1p b) või andmesubjekti nõusoleku alusel (art 6 lg 1 p a), siis avaliku võimu teostamisel ei ole isikuandmete töötlemiseks üldjuhul andmesubjekti luba vaja. Isikuandmete töötlemine on seaduslik ka siis, kui andmeid töödeldakse isikuandmete vastutava töötleja seadusjärgsete kohustuste täitmiseks või kui see on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks (IKÜM art 6 lg 1 p-d c ja e).
Seejuures ei ole vaja iga isikuandmete töötlemise toimingut reguleerida õigusaktiga. Piisab sellest, kui isikuandmete töötlemise eesmärk tuleneb Euroopa Liidu või liikmesriigi õigusaktist (IKÜM põhjenduspunkt 45 ja art 6 lg 3). Seega saab avalikule teabele, mis sisaldab isikuandmeid, juurdepääsu piirata ainult juhul, kui see oluliselt kahjustab isikute eraelu puutumatust. Ehk siis peale IKÜM tuleb arvestada ka teisi seadusi, mis reguleerivad isikuandmetele juurdepääsu.
Teabenõuetele vastamise probleemidest
Kahetsusväärselt tekitas jätkuvalt segadust, millal on kodanik asutuse poole pöördunud teabenõudega, millal selgitustaotlusega või millal märgukirjaga. Ka ei teata seda, et inspektsiooni pädevusse kuulub ainult teabenõuetele vastamise üle järelevalve teostamine, mitte selgitustaotlustele ja märgukirjadele. Teabenõude korras saab teabevaldajalt küsida tema valduses olevaid dokumente või väljavõtteid andmekogudest, millest on võimalik teha koopiaid. Teabenõude korras ei sa nõuda endale sobival kujul tabelite, statistika vms koostamist, mis nõuab täiendavat andmete töötelemist, sh erinevatest dokumentidest andmete kogumist ja selle alusel uue dokumendi koostamist.
Lisaks eeltoodule on jätkuvalt üheks suuremakas eksimuseks see, et teabenõuetele ei vastata seaduse sätestatud tähtaja jooksul. Ka juhul, kui kodaniku pöördumine ei ole oma olemuselt teabenõue, kuid on pealkirjastatud teabenõudena, tuleb sellele vastata viie tööpäeva jooksul. Vastata tuleb ka siis, kui keeldutakse teabenõude täitmisest. Keeldumise korral tuleb selgitada, et tegemist ei ole teabenõudega ning millal kodaniku pöördumisele vastatakse. Kodanik ei pea teadma, millal loetakse tema pöördumine teabenõudeks ja millal selgitustaotluseks (AvTS § 23 lg 2 p 5 ja lg 3). Kui teabenõudja on edastanud teabevaldajale pöördumise, mis on pealkirjastatud „teabenõue“, on teabenõudjal õigustatud ootus saada oma pöördumisele vastus viie tööpäeva jooksul ja teabevaldajal on kohustus vastata 5 tööpäeva jooksul.
„Lepingu teine pool ei saa avaliku sektori asutusele ette öelda, mida võib avalikustada ja mida mitte, sest avaliku sektori asutus saab oma valduses olevale teabele juurdepääsu piirata üksnes juhul, kui selleks on seadusest tulenev alus.“
Näitena võib tuua juhtumi, kus teabevaldaja jättis teabenõude täitmata põhjusel, et ei teadnud, kuidas tuleks teabenõude korral väljastada dokument, mis sisaldab ka piiranguga teavet. Samuti ei ole jätkuvalt harvad sellised juhtumid, kus jäetakse teabenõue täitmata põhjusel, et dokument sisaldab mingis osas piiranguga andmeid või lepingu teine pool erasektorist on keelanud dokumendi avalikustamise. Lepingu teine pool ei saa avaliku sektori asutusele ette öelda, mida võib avalikustada ja mida mitte, sest avaliku sektori asutus saab oma valduses olevale teabele juurdepääsu piirata üksnes juhul, kui selleks on seadusest tulenev alus.
„Inspektsioon järelevalveasutusena ei saa teabevaldaja eest otsustada ega kehtestada dokumentidele juurdepääsupiiranguid. Otsus tuleb teha teabevaldajal endal ning vaidluse korral ka oma otsust põhjendada.“
Kas teabenõudjale võib juurdepääsupiirangulist infot sisaldavat dokumenti välja anda või mis alusel tuleks konkreetsele dokumendile juurdepääsupiirang kehtestada, sellele küsimusele on soovitud läbi aastate inspektsioonilt selgitusi. Siinkohal tuleb inspektsioonil küsijale selgitada, et inspektsioon järelevalveasutusena ei saa teabevaldaja eest otsustada ega kehtestada dokumentidele juurdepääsupiiranguid. Otsus tuleb teha teabevaldajal endal ning vaidluse korral ka oma otsust põhjendada.
2019. aasta lõpus sagenes ka pöördumiste hulk, kus inspektsioonile edastati teabenõuete vastuseid ja sooviti hinnangut, kas asutus on teabenõudele vastanud ikka korrektselt. Samas ei lisatud soovile teabenõuet. Selleks, et inspektsioon saab anda adekvaatset hinnangut teabenõude nõuetekohase täitmise osas, on tal kõigepealt vaja teada, mida teabenõudega küsiti. Kui teabenõude vastuses öeldakse, et meil Teie poolt soovitud dokumenti ei ole või väljastame soovitud dokumendi, siis selle põhjal ei saa anda konkreetset hinnangut. Seda põhjusel, et vastusest pole arusaadav kas väljastati kõik küsitud dokumendid või jäi mõni väljastamata.
Teabenõude sisu ja pealkiri ei lähe kokku
Läbiv probleem on olnud ka see, et paljud teabenõudena peakirjastatud avaldused ei ole seda sisult mitte. Näiteks soovis kinnipeetav informatsiooni naisterahva kohta, kes viibis arsti kabinetis tema visiidi ajal. Tegemist oli meditsiiniõega, kuid antud pöördumine ei olnud käesolevas asjas sisult teabenõue.
Veel võib välja tuua isiku enda kohta andmete küsimise, mille vangid sageli teabenõudeks nimetavad. Siia alla saab näiteks panna enda terviselogidega tutvumise. Tegemist on IKÜM rakendamisega, kus on paika pandud, et andmetöötlejal on vastamiseks kuni üks kuu. Vangid aga lahterdavad taolise nõude sageli teabenõudeks, millele vastamise tähtaeg on aga oluliselt lühem. Siin peab Andmekaitse Inspektsioon hindama lisaks muule esmalt ka seda, millise pöördumisega on tegemist. Lisaks tuleb analüüsida, kas asja peab menetlusse võtma siis ikkagi vaidena, või on tegemist kaebusega. Olukorra selgitamine ning asjaolude uurimine võtab taas inimressurssi. Ka ei ole sageli kasu vangile situatsiooni selgitamisest, kuna järgmisel korral tuleb samasugune asi sisse järjekordse vaidena.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru