Tähelepanekuid vaidemenetlustest

Avaliku teabe seaduse kohaselt on isikul, kelle õigusi on rikutud teabe kättesaadavuse osas, õigus pöörduda vaidega inspektsiooni poole. Siinkohal tuleb rõhutada, et seadus ei anna ühele poolele ainult õigust ega pane teisele poolele ainult kohustust, vaid mõlemal poolel on nii õigused kui kohustused. Ehk siis selleks , et teabevaldajal oleks arusaadav, millist teavet teabenõudja soovib, tuleb teabenõue esitada võimalikult selgelt. Tõsi, teabevaldajal on kohustus teabenõudjat teabenõude esitamisel abistada ning kui teabenõudest pole võimalik aru saada, millist teavet teabenõudja soovib, siis on teabevaldajal kohustus  teabenõuet täpsustada.

Eeltoodu ei tähenda aga seda, et teabevaldaja peaks iga teabenõude korral üle küsima, kas ta sai teabenõudest ikka õigesti aru. Ei saa eeldada, et kui teabenõudest ei ole võimalik aru saada, milliseid muid dokumente teabenõudja soovis lisaks väljastatud teabele, peab teabevaldaja aru saama küsija tegelikest soovidest. Kui teabenõudest ei olnud võimalik aru saada, mida vaide esitaja tegelikult soovis , siis ei saa ka inspektsioon kohustada teabevaldajat väljastama teavet, mida teabenõudes küsitud ei ole. Inspektsiooni menetluste ajalukku jääb ka selliseid juhtumeid, kus vaidemenetluse käigus soovib vaide esitaja, et inspektsioon kohustaks teabevaldajat väljastama talle dokumente, mida tegelikult teabenõudes küsitud ei ole.

Ärisaladus

Üsna palju oli 2019. aastal ka vaidemenetlusi seoses teabe väljastamata jätmisel põhjusel, et soovitud dokumendid sisaldavad ärisaladust. See,  kui dokument sisaldab ärisaladust, ei tähenda see veel seda, et selliseid dokumente teabenõude korral üldse ei väljastata. Tihti teabevaldajad ei hinda, kas ärisaladuseks tunnistatud teabe puhul on ikka tegemist ärisaladusega ja mis osas soovitud dokument sisaldab ärisaladust, vaid lähtutakse äripartneri soovist. Siinkohal tuleb rõhutada, et kohus on mitmel korral asunud seisukohale, et teabe ärisaladuseks tunnistamisel ei saa lähtuda ainult äripartneri soovist vaid tuleb hinnata, kas ärisaladuseks tunnistatud teave vastab ärisaladuse tunnustele ning hinnata kas ja kuidas see võib kahjustada äripartneri ärihuve. Vajadusel tuleb selleks küsida selgitusi äri partnerilt.

„Kohus on mitmel korral asunud seisukohale, et teabe ärisaladuseks tunnistamisel ei saa lähtuda ainult äripartneri soovist vaid tuleb hinnata, kas ärisaladuseks tunnistatud teave vastab ärisaladuse tunnustele ning hinnata kas ja kuidas see võib kahjustada äripartneri ärihuve.“

Ärisaladusega seotud vaiete puhul on olnud ka vaide esitaja sooviks saada inspektsiooni abiga võimalikult palju informatsiooni konkurendi tegevuse koha. Inspektsioonil on üsna keeruline hinnata erinevaid valdkondi puudutavat teavet, mis võib olla ärisaladus ning kahjustab teise poole ärihuve. Siinjuures on kindlasti abiks ettevõtete selgitused oma ärisaladuste kaitsmise/hindamise osas. Mida põhjalikumad on selgitused, seda lihtsam on inspektsioonil oma otsuseid teha. Paraku praktikas aga ettevõtted tihti ei oska ka ise põhjendada, kuidas mingi teabe avalikustamine võib nende ärihuve kahjustada, vaid soovitakse, et kogu dokument oleks ärisaladus. Sellega inspektsioon nõustuda ei saa.

Juurdepääsupiirang

Vaidemenetluse käigus on samuti ilmnenud, et juurdepääsupiirangu kehtivus 5+5 aastat ei ole asutuste hinnangul piisav. Kuna inspektsioon järelevalveasutusena saab kontrollida seaduse täitmist, kuid ei saa lubada/anda nõusolekut  seadusest erinevate piirangute kehtestamist, mida sageli eeldatakse, siis ei saa inspektsioon anda luba kehtesta piirangut pikemaks kui 10-ks aastaks, kui mõnest eriseadusest ei tulene teisiti. Kui asutused leiavad, et piirangu kehtestamise maksimaalne pikkus 10 aastat, v.a. isikuandmed, jääb liiga lühikeseks, tuleb pöörduda seadusandja poole ja teha vastava teabe osas erisus.

Rahuldamata vaie liiga suure mahu tõttu

Vaiete puhul saab välja tuua, et viimasel aastal suurenes vaiete hulk, kus soovitakse teabenõude korras koopiaid erinevatest järelevalvetoimikutest. Nii näiteks sooviti teabenõudes Terviseametilt koopiaid 26 toimikust, mis sisaldasid ca 1300 lehekülge teavet. Ilmselgelt on sellisel juhul tegemist suure mahuga, mis takistab asutusele pandud ülesannete täitmist. Seda enam, et antud juhul sisaldasid toimikud ka piiranguga andmeid, mis nõudis toimikute läbi vaatamist ja piiranguga teabe kinni katmist. Siinkohal on ka küsitav, kas seadusandja mõte teabenõuete esitamisel on ikka olnud asutuste tegevuse osas lauskontrolli tegemise võimaldamine, mille käigus oleks võimalik küsida välja kogu asutuse valduses olev piiranguta dokumentatsioon, sh ka dokumendid, mis sisaldavad piiranguga teavet ning vajavad enne väljastamist täiendavat töötlemist. Eeltoodud vaide puhul nõustus inspektsioon teabevaldajaga, et tegemist on suure mahuga, mis nõuab asutuse töökorralduse muutmist ja takistab talle pandud ülesannete täitmist, mistõttu jättis inspektsioon vaide rahuldamata.

Rahuldamata vaie pädevuse puudumise tõttu

Inspektsiooni menetluses oli ka ühe kooliõpilase vaie, kus õpilane soovis, et kooli poolt koostatud käskkirjad tunnistataks kehtetuks, kuna need ei vastanud tema hinnangu haldusakti nõuetele ja kohustaks kooli vormistama käskkirju tema poolt soovitud kujul. Kuna inspektsioon ei teosta järelevalvet haldusaktide vormistamise üle, jäi vaie rahuldamata.

Vaided kinnipidamisasutustest

Üsna suure osa inspektsiooni töömahust võtsid enda alla kinnipeetavate poolt esitatavad vaided ning muud pöördumised. Üks kinnipeetav võis esitada ühes päevas  kuni kümme teabenõuet. Ühes vaides võib olla kajastatud kümmekond küsimust. Käsitleme vangide kaasusi aastaraamatus seetõttu, et teabe nõudmise kaudu ilmneb mitmeid probleeme, mida esineb ka seoses teiste asutustega.

„Käsitleme vangide kaasusi aastaraamatus seetõttu, et teabe nõudmise kaudu ilmneb mitmeid probleeme, mida esineb ka seoses teiste asutustega.“

Teabenõudega saab küsida asutuses olemasolevaid dokumente, mis on saadud või loodud avalikke ülesandeid täites. Näiteks, asutuse käskkiri on juba loodud dokument, mida võib teabenõudega saada, kui sellele ei kehti avaliku teabe või eriseadusest tulenevat juurdepääsupiirangut.

Kui küsitakse välja informatsiooni enda kohta, enda liikumiste kohta, ettevõtete ja asutuste töötajate kohta ja palju muu sarnase kohta, on küsitav, kas tegemist on avaliku teabega AvTS mõttes. Näiteks on tavapärastes küsimisteks saanud:

  • Millal vahetatakse katkine aken?
  • Mis kuupäeval on pildistamine?
  • Kuidas toimub vangla ventilatsioonisüsteemi eest hoolitsemine?
  • Kuidas kasutada vangla osakonna külmikut?

„Kui küsitakse välja informatsiooni enda kohta, enda liikumiste kohta, ettevõtete ja asutuste töötajate kohta ja palju muu sarnase kohta, on küsitav, kas tegemist on avaliku teabega AvTS mõttes.“

Kuna tegemist oli peamiselt selliste olukordadega, kus vang oli esitanud teabenõude mõnele ametiasutusele ning ei olnud sealt ette nähtud tähtaja jooksul vastust saanud, siis tuli inspektsioonil hakata juhtumit uurima. Sageli  ilmnes, et kinnipeetavatele on juba vastatud, kuid vastus on tulnud peale teabenõudele vastamiseks ette nähtud aega, milleks on viis tööpäeva, sest kui tegemist ei ole juba valmis dokumendiga ja informatsiooni tuli koguda erinevatest dokumentidest, võtabki vastamine kauem aega. Selliseid ebakorrektsed vaided jäävad rahuldamata.

Vanglapood ja riigikohtu lahend

Teabenõudega küsisid kinnipeetavad informatsiooni ka vangla poe kaupade hindade kohta.  Vanglapood on küll eraõiguslik juriidiline isik ega teabevaldaja avaliku teabe seaduse mõistes, kuid inspektsioonil tuleb teatud juhtudel välja selgitada, kas tegemist ettevõttega, mille kohta saab öelda monopol, mis muudab olukorda ja annab küsijale õiguse saada infot hindade kohta.  

Riigikohus on aga oma lahendis 3-3-1-72-11 öelnud, et kaupade ostmine toimub eraõiguslikule regulatsioonile alluva müügilepingu alusele. Seega allub kauba müügihind tervikuna eraõiguslikule regulatsioonile. Riigikohtu praktikas (otsus asjas 3-4-1-15-07 ning 3-2-1-55-08) on rahalise kohustuse avalik-õiguslikuks tasuks lugemisel muu hulgas oluliseks peetud järgmisi kriteeriume: poolte vahel tekib tasu nõudmisel avalik-õiguslik (võimu-) suhe; ei sõlmita tsiviilõiguslikku lepingut, mille täitmist oleks riigil võimalik nõuda tsiviilkohtumenetluse korras; tasu maksjal puudub õigus nõuda teiselt lepingupoolelt vastusooritust; sellist tasu saab nõuda ainult riik; riik kasutab tasu kogumisel võimuvolitusi. Vangla kaupluses müüdava kauba eest nõutav hind loetletud kriteeriumitele ei vasta. Poolte vahel sõlmitakse võlaõigusseaduse regulatsioonile alluv müügileping. Oste sooritav kinnipeetav saab vangla kauplusele makstava tasu eest vastusoorituse – kauba. Analoogset tasu kauba müügiteenuse eest saab nõuda iga eraõiguslik isik. Seega on tegemist nõudega, mis tuleks lahendada maakohtus tsiviilmenetluse korras.

Vangla kaupluste puhul ei ole sellest tulenevalt tegemist valitsevas seisundis oleva ettevõttega. Monopoli näideteks on veevarustus ja elekter, kuid kindlasti mitte vangla kauplus.