Kui jää on hakanud liikuma, siis selle inerts tõukab käima ka teisi protsesse ja üks nendest on digiühiskonna polariseerumine.
Kui interneti masskasutuse ajastu esimestel aastatel ei pühendatud nii väga sellele, millistest kihtidest koosneb andmeside ja kuidas on rajatud võrgu arhitektuur, siis nüüd enam nii ei ole. Palju enam ollakse valmis sukelduma digiühiskonna nendesse soppidesse, mis pealiskaudsel vaatamisel silma ei paista. Ja nendes soppides elab oma elu ju tohutul hulgal isikuandmed.
Aastakümneid tagaplaanil olnud andmekaitsest on saanud nüüd ka Eestis üks peavooluteemadest, sest probleeme jagub, mille üle arutada. E-posti kirjade saatmise õigsusest kuni andmete mis iganes moel loata töötlemise teemadeni välja. Inimesed mõistavad üha enam, kui oluline on küsida ja kellele missuguseid isikuandmeid jagada.
Mitmed olulised teemad, mis inspektsiooni lauale jõudsid, tulid ajakirjanikelt. Üks suurematest teemadest oli kaamerate kasutamise õigsus erinevates eluolukordades. Üks ajakirjanikest märkas kaamerat isegi sellises kohas, kus privaatsus võiks olla eeldatud rohkem kui 100%. Selleks kohaks oli kaubanduskeskuse tualeti sein suunaga pissuaaride ja kabiinide poole. Muidugi algatas inspektsioon menetluse, mille tulemusel tuli kaamera eemaldada.
Liiga palju andmeid tuleb anda?
Andmetöötlejate hulgas hakkas inimestele kahjuks liiga sageli silma n-ö teatud käitumismuster: andmeid kogutakse igaks juhuks või igaks juhuks natuke rohkem. Mine tea, kuna vaja läheb. Selline käitumine ei ole kindlasti tehisintellekti ajastus vastutustundlik, sest arvestades, et tehisintellektil pole huviks ainult tundma õppida inimest üldiselt, vaid tema huvi on selgitada välja igaühe ainulaadsus, siis igaks juhuks kogumine võib panna inimese ebasoodsasse olukorda. Näiteks ei oleks vaja e-poe pidajal küsida oma kliendilt kodust aadressi, kui pakk toimetatakse pakiautomaati.
Kuid alati ei pruugi inimesele kui andmesubjektile andmete kogumise põhjus välja paista, sest teatud juhtudel tuleb küsijal lähtuda seadusest, kust pärineb andmete küsimise kohustus.
Inspektsioonilt küsiti selgitust, miks peavad pangad saama oma klientidelt isikuandmete uuendamisel sellist teavet, mida inimene isegi ei tea. Klient on valmis jagama infot selle kohta, mis on talle hetkel teada, aga ennustamine on tänamatu ja enamasti ei kanna vilja. Näiteks ajas inimesi ajas kurjaks see, et kas tõepoolest on võimalik pangal küsida, kas tulevikus võib tulla raha pärandusest?
Kuna panganduse valdkonda reguleerivad nii krediidiasutuste seadus kui kümned teised õigusaktid kuni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduseni välja, siis pankade tegevus info kogumisel ei saa lähtuda panga suvast, vaid ettepandud seadustest. Samas saab pank kliendiandmete uuendamise protsessis oma tegevust läbi mõelda selliselt, et inimene saaks vastamata jätta nendele küsimustele, millele vastust ta ei saagi teada. Inimene peaks saama täita ainult need infoväljad, mille osas on ta kindel.
Andmekaitse ja autorikaitse
Üheks mõnevõrra keerulisemaks teemaks oli inspektsiooni jaoks juhtum, kus raamatukaanel kasutati töödeldud kujul isiku fotot, ilma et inimene oleks seda teadnud. Inimesele on antud küll õigus oma isikuandmete kasutamist kontrollida, kuid kontroll ei tohi riivata teiste õigusi või vajadusi.
Kui raamatukaanele minevat algupärast isiku porteed töödeldakse joonistuseks, lisandub isikuandmete kaitsele ka autoriõigus, sest foto põhjal tehtud joonistus kuulub autorikaitse alla. Kuhu maani on inimesel kui andmesubjektil õigus oma isikuandmetele, ei ole üheselt vastatav. Sõltuvalt sellest, kui palju on sellel fotol säilinud algupära, tuleneb ka võimalik riive, mille olemasolu peab inimene ise tõendama.
Andmekaitse valdkond ei saa kunagi olema lihtsam või igavam, kui elu ise, sest see valdkond on ühiskonnas seotud kõikide teemadega. Kehtimas on küll ühtsed andmekaitse reeglid, aga olukorrad on siiski eraldi käsitletavad, sest palju sõltub detailidest. Erinevaks kujunevad lahendused ka sel põhjusel, et ühesuguses olukorras on tunnetavad inimesed riivet oma privaatsusele erinevalt, sest mis parata, inimeste vajadused, harjumused ja väärtushinnangud ongi ju isesugused.
Loe lisaks mida, küsiti kõige enam infoliinist.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru