Koolidirektor ei saa koristaja töö kontrollimiseks kasutada turvakaamerat
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 44 lg 5 kohaselt on koolis videovalve kasutamine lubatud üksnes õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks. Lisaks õpilaste ja kooli töötajate turvalisuse tagamisele võib turvakaameraid koolis ja muus lasteasutuses kasutada ilma inimeste nõusolekuta isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 14 lg 3 kohaselt siiski ka kooli või lasteasutuse vara kaitseks.
Turvakaameraid ja nende salvestusi ei või kasutada mitte ühelgi teisel eesmärgil, sh töötajate töökohustuste kontrollimise eesmärgil, kuna selleks peab tööandja alati kasutama töötajat vähemkahjustavamaid viise. Turvakaamerate ainus eesmärk võib olla isikute ja vara kaitse ning turvajuhtumi ilmnemisel võib salvestuse edastada vaid korrakaitseorganile, sh ei või turvakaamerate salvestusi näha isikud, kelle töökohustuste hulka see ei kuulu. Inspektsioon selgitab, et nende nõuete rikkumisel (kõrvaliste isikute ligipääs turvaruumi/turvakaamerate juurde) võib vastutada väärteokorras kooli direktor, kelle ametiülesannete hulka kuulub turvakaamerate korra loomine ja korra täitmise tagamine.
Kõrgkool kohustub tagama privaatsust ka ühiselamus
Inspektsioon sai kaebuse ülikooli endiselt üliõpilaselt, mille kohaselt on õpilaskodu juhataja käinud korduvalt ilma isikute teadmata nii kaebaja kui teiste isikute tubades ja tutvunud isiklike asjadega (sh isikuandmeid sisaldavate dokumentidega ja selle kohta kaebajale suulisi märkusi teinud), küll aga ei ole midagi varastanud.
Üliõpilaste ja teiste üliõpilaskodu kasutavate isikute privaatsuse kaitse on ülikooli tagada. Keegi ei tohi käia ühiselamu tubades ja tutvuda toaelanike isiklike asjadega ilma toaelanike endi teadmata. Leping üliõpilaskodu kasutamiseks sõlmitakse ülikooli ja üliõpilase või muu isiku vahel, mistõttu vastutab ülikool selle eest, et ei toimuks ka õigusliku aluseta isikuandmete töötlemist ja toa kasutamisel ei rikutaks isikute privaatsust.
Inspektsioon andis sellisest kaebusest teada ülikooli juhtorganile ning seda koos soovitusega üle vaadata nii õpilaskodu kasutamiseks sõlmitav leping, sisekorraeeskirjad kui õpilaskodu juhatajaga sõlmitud leping, kuna juhul kui rikkumise korda saatnud isik on töölepinguline töötaja, siis sellisel juhul saab vastavaid meetmeid kohaldada tööandja.
Vilistlaste isikuandmete avaldamisest
Peale isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kehtimahakkamist on küsitud traditsiooniliste toimingute tegemise õigsuse üle olles üleeuroopalise õigusakti mõjusfääris.
Nii nagu enne IKÜM jõustumist, tuleb ka nüüd koolil endal otsustada, kas, kuidas ja kus avaldada oma koolilõpetajate nimekirjad ning see otsus tuleb ka asjaosalisteni viia. Inspektsioon selgitas haridusasutustele, et IKÜM ei sea keeldu vilistlaste nimede avaldamisele, aga seda tuleb teha kooskõlas andmekaitsereeglitega.
IKÜM-i põhjenduspunktis 4 on selgitatud, et isikuandmete töötlemine peaks olema mõeldud teenima inimesi. Õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid seda tuleb kaaluda vastavalt selle ülesandele ühiskonnas ja tasakaalustada muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele.
Lisaks reguleerib IKÜM vilistlaste nimekirjade avaldamise kontekstis isikuandmete töötlemist ka siseriiklikult põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) ning avaliku teabe seadus (AvTS). Seega ei ole IKÜM ainus isikuandmete töötlemist reguleeriv õigusakt. Avaliku sektori valduses olevate andmete töötlemist reguleerib AvTS, mis lubab asutuse valduses olevatele isikuandmetele juurdepääsu piirata eelkõige juhul, kui sellise teabe avalikustamine kahjustaks oluliselt isikute eraelu puutumatust (AvTS § 35 lg 1 p 11-15).
Siiski on inspektsioon soovitanud, et andmete avaldamisel peab lähtuma kindlasti andmekaitsereeglite minimaalsuse, eesmärgikohasuse ja asjakohasuse põhimõttest. Kool peab sõnastama, mis on nimekirja avaldamise eesmärk ning seejärel tuleb sisekorraeeskirjades ära kirjeldada nimekirja avaldamise kord ja teha see info kättesaadavaks kõigile asjaosalisetele. Kindlasti on põhjendamatu avaldada lisaks isikute nimedele ja lennule muid isikuandmeid.
Eraldi on soovitav kaaluda kuivõrd on vajalik avaldatu otsingumootoritele leitavaks tegemine. Enamasti häirib isikuid hoopis see, et leht on avalike otsingutulemuste tõttu leitav ja isikut on lihtne profileerida, mitte asjaolu, et isik on avaldatud vilistalasena ja leitav, kui otsida otse kooli kodulehelt. Seetõttu soovitame vilistlasi kajastav võrguleht otsingumootoritele peita.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru