Kõnesalvestis on oma olemuselt mitte ainult isikuanne, vaid isikuandmete kogu, mille tundlikkus sõltub selle sisust ehk informatsioonist, mida inimene enda kohta avaldab. Olgu selleks näiteks teave inimese elukoha, majandusliku olukorra, tervisliku või psüühilise (hetke)seisundi kohta. Samuti on isikuandmeks ka helistaja hääl.
Kõnesalvestiste töötlemisele ei ole pööratud andmekaitselisest aspektist veel piisavalt tähelepanu nii era kui avaliku sektori asutustes. Aastaraamatu näide tuleb sel korral Politsei-ja Piirivalveamet (PPA) edastatud rikkumisteatest ja sellele järgnenud haldusjärelevalve menetlusest.
PPA tõi rikkumisteates välja, et toimus lähisuhtevägivalla konverents, mille jaoks küsis Ida Prefektuur Häirekeskuselt neile laekunud telefonikõnede salvestusi. Häirekeskuse Ida Keskus edastas politseile originaalfailid kõnedest. Ida Prefektuuri kriminaalbüroo eemaldas salvestustest isikutele viitavad andmed (nimed, aadressid), kuid isikute hääli ei moonutatud ja salvestised mängiti konverentsil ette. Kuna konverentsi päeval soovis Virumaa Teataja ajakirjanik saada konverentsil esitletud kõnesalvestisi, siis PPA ametnik andis ilma Häirekeskuse kooskõlastuseta mälupulgal kõik esitatud kõned ka kohaliku väljaande ajakirjanikule, kes Virumaa Teataja veebilehel need avalikustas. Avalikustamine oli lühiajaline, sest Häirekeskuselt saadud info kohaselt eemaldati salvestised veebilehelt kohe pärast seda, kui sai teoks meediaväljaande poole pöördumine.
„PPA seisukoht oli, et isikud ei olnud kaudselt tuvastatavad, kuid inspektsioon sellega ei nõustunud.“
Kuivõrd isikute hääli ei moonutatud, olid lähisuhtevägivalla all kannatavad isikud kaudselt tuvastatavad. Inspektsioon leidis, et on mõistetav õppe- ja koolituseesmärgil konverentsi läbiviimine ning on arusaadav ja vajalik teha ennetus-ja teavitustöid lähisuhtevägivallast, kuid see ei tähenda, et asutusele inimese poolt usaldatud infot kõnesalvestises võib ilma tema nõusoleku ja teadmiseta avaldada, seda enam, et suurele auditooriumile, kuhu võis kuuluda helistajat tundvaid inimesi.
PPA seisukoht oli, et isikud ei olnud kaudselt tuvastatavad, kuid inspektsioon sellega ei nõustunud. Sel korral lõpetas inspektsioon menetluse noomitusega nii PPA kui Häirekeskuse suhtes, sest menetluse käigus sai inspektsioonile selgeks, et isikutele intsident reaalselt siiski riivet ei põhjustanud. Inspektsioon viitas, et selliste isikuandmete edastamised tuleks eelnevalt nii organisatsioonisiseselt kui asutuste vahel kooskõlastada ja asjad läbi mõelda tulenevalt andmekaitsereeglitest. Samuti oleks tulnud kasutada meetmeid isikute varjamiseks. Selliseid juhtumeid, kus kannatanu olukorda halvendab oht privaatsusele, saab kindlasti ära hoida, kui asutused korraldavad oma töötajatele andmekaitsealaseid koolitusi.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru