Kohtulahendid

Üheks järelevalveasutuse tegevuse tulemuslikkuse mõõdupuuks on tema tehtavate otsuste ja toimingute vastavus seadusandlusele. Inspektsiooni tegevuse kontrollimiseks on võimalik esitada inspektsioonile vaie, et asutus saab hinnata oma tegevust uuesti üle või esitada kaebus halduskohtusse. Viimast varianti on igal aastal kasutatud ning 2019. aastal jõudsid lõpuni mõned kohtuasjad, mis olid seotud varasemate inspektsiooni toimingute või haldusaktidega.

Aastaraamatus anname kolmest lõpuni jõudnud kohtulahendist põhjalikuma ülevaate. 

Eraisik vs Sotsiaalkindlustusamet (3-18-544)

Selle vaidlusega seotud vaideotsus koostati
veebruaris 2018 ning kohtuotsus jõudis lõpplahenduseni
veebruaris 2019. Selles kohtuotsuses
selgub, kas eraisikul on võimalik meediale
mõeldud isikuandmete töötlemise ja avaldamise
sätte alusel võimalik küsida teabevaldajalt
isikuandmeid.

AS SmartCap teabevaldajana (3-18-1741)

Sisuliselt oli kohtuasja küsimuseks, kas AvTS
§ 5 lg 2 mõistes olnud eraõiguslik teabevaldaja
peab avaliku ülesande täitmisega seotud teavet
väljastama ka siis, kui see avalik ülesanne
on teabenõude esitamise ajaks lõppenud.
Vaidluse põhiküsimuseks on, kas AS-l SmartCap
oli mingil ajahetkel avalik ülesanne, mis
muutis teda avaliku teabe seaduse mõistes
teabevaldajaks ning kas see on relevantne
ka ajal, mil teabenõue esitati ehk siis, kui AS-l
SmartCap seda avalikku ülesannet polnud.

Kaebus AKI menetluse algatamata jätmise kohta ja sellega seotud vaideotsusele (3-19-579)

Selle kohtuasja sisuks on, et kuidas käsitleda
andmesubjekti esitatud pöördumist inspektsioonile
– kas tegemist võib olla selgitustaotlusega
või kaebusega.

Ülevaade kohtulahenditest kogupikkuses