Õigusloome arengutest

Õigusloome arengutest 2019. aasta oli õigusloomeliselt kirev. Vaja oli muuta siseriiklike õigusakte nii valdkondlike eriseaduste kui määruste tasandil, et need kooskõlla viia kehtiva andmekaitseõigusega. Siinses peatükis teeme tagasivaate kuuele õigusakti eelnõule, mille kohta jõudis inspektsioon tagasisidet anda.  

 

Karistusseadustiku (KarS) muutmise eelnõu

Üks andmekaitseõigusega seotud olulistest
muudatustest oli siseriikliku karistusõiguse
muutmine. Kuna Eesti õiguses puudub haldustrahvi
instituut ning IKÜM põhjenduspunkti 151
kohaselt määrab inspektsioon trahve väärteomenetluse
raames, tuli selleks muuta karistusseadustikku
(KarS).

Siseministri määruse „Dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ muutmise eelnõu

Määruse muutmise eelnõu kohaselt sooviti anda
mobiiloperaatoritele (MO) üle avalik ülesanne –
kontrollida isikusamasust mobiil-ID lepingu sõlmimise
käigus.

Keskkonnaministri määruse „Täiselektriliste sõidukite ostutoetuse andmise tingimused ja
kord“ eelnõu

Selle määrusega sooviti kehtestada toetuse
andmise tingimused elektrisõidukite soetamiseks.

Siseministri määruse „Riigipiiri valvamise korraldamise andmekogu põhimäärus“ muutmise eelnõu

Eelnõu muudatuste peamiseks põhjuseks oli
viia andmekogu põhimäärus kooskõlla Politsei ja
Piirivalveseaduse sätetega, mis reguleerivad
selle andmekogu pidamist.

Määrusesse „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“

Määruse § 5 lõikesse 10 sooviti lisada, et nakkushaiguse kahtluse teatisi,
nakkushaiguse teatisi ja HIV teatisi esitavad
tervishoiuteenuse osutajad.

Valitsuse määruse „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu"

Eelnõu oli vägagi seotud eelnevalt välja toodud
ministrite määruste muutmise eelnõuga. Tervishoiuteenuse
osutaja jt isikud hakkaks edaspidi
edastama tervise infosüsteemi ka nakkushaiguse
kahtluse, nakkushaiguse ja HIV teatisi.

Ülevaade õigusaktide eelnõudele antud tagasisidest