Vaidemenetlustest

Möödunud aastal esitati tavapärasest rohkem vaideid inspektsiooni enda menetluste lõpetamise otsuste peale. Kaebaja ei olnud rahul menetluse lõpetamisega ja leidis, et inspektsioon peaks tegema teabevaldajale ettekirjutuse. Silma jäi just see, et kaebajatele on järjest olulisem see, et andmetöötleja saaks tingimata karistada. Tihti ei ole ka oluline, kas andmete töötlemine lõpetatakse või ei. Nii näiteks oli inspektsiooni menetluses vaideid, kus inspektsioon ei olnud rahuldanud vaide esitaja kaebust oma andmete küsimise osas, kuna see oleks kahjustanud teiste isikute õigusi. Vaide esitaja leidis, et kuna kirjavahetus on  inspektsioonile edastatud, siis peaks inspektsioon selle talle edastama.

Inspektsioon jättis vaide rahuldamata põhjendusega, et õigus saada juurdepääsu oma isikuandmetele ei ole  absoluutne, vaid kaaluda tuleb isiku õigust saada enda kohta käivaid andmeid ning teise isiku õigust arvamusvabadusele ja eraelu puutumatusele.

Reeglina lõpevad sellised vaidlused ettekirjutusega, kus teabevaldajal tuleb hinnata soovitud dokumentides ärisaladuse esinemist ja ulatust.

Inspektsiooni menetluses oli eelmisel aastal ka selline vaie, kus teabeavaldaja tunnistas dokumendid AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel piiranguga teabeks, kuigi ettevõte ise leidis, et kõik dokumendid ei sisalda tema ärisaladust. Et piiranguid ei kehtestataks igaks juhuks, soovitab inspektsioon enne lepingute sõlmimist lasta ettevõttel ära märkida, mida käsitletakse mingis dokumendis ärisaladusena. Isegi juhul, kui seda pole võimalik küsida dokumentide edastamise käigus ning dokumendile on piirang kehtestatud, siis teabenõude korral tuleb teabevaldajal siiski välja selgitada, kas ja millises konkreetses dokumendis on ärisaladus. Vajadusel tuleb küsida selleks selgitusi teiselt osapoolelt.

Möödunud aastal tekitas üllatavalt palju segadust, millisel juhul on tegemiste teabenõudega avaliku teabe mõistes ja millisel juhul enda kohta andmete küsimisega isikuandmete kaitse üldmääruse mõistes. Kui enne üldmääruse kehtima hakkamist ei tekitanud see probleeme põhjusel, et mõlemal juhul oli vastamise tähtajaks viis tööpäeva, siis pärast jõustumist tuleb enda andmete küsimisele vastata kuu aja jooksul. Nii mõnigi kord esitati kaebus enda andmete küsimise korral peale viie tööpäeva möödumist.

Kui vaide esitajat puudutavate andmete väljastamine võib riivata teiste isikute õigusi, siis ei väljastata isikule ka tema kohta käivaid andmeid (Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 15 lg 4).

Samuti ei küsi inspektsioon kaebaja eest asutustelt tema kohta käivaid andmeid ning ei vahenda neid kaebajale. Inspektsioon kontrollib andmete väljastamisest keeldumise õiguspärasust ning rikkumise tuvastamisel kohustab asutust andmed väljastama.