Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA) menetletud andmekogudest

Aastaraamatus leiab käsitlust kahe uue andmekogu asutamise kavatsus. 


• Euroopa Sotsiaalfondi andmekorje register

• Tallinna Sotsiaalhoolekande Infosüsteem

Euroopa Sotsiaalfondi andmekorje register 

Teatavasti kehtib nõue, et Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatavate projektide puhul tuleb osalejad nimeliselt kirja panna ning säilitada kuni projekti aruandlus- ja kontrolliperioodi lõpuni. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) soovis asutada andmekogu Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatavate tegevuste raames kogutavate isikuandmete jaoks. 
Euroopa Liidu struktuurifondidest (vähemasti sotsiaalfondist) rahastatakse paljusid tundliku sisuga teenuseid (nt kodututele, eluasemeturult tõrjututele, lapsendajatele; teenused võib olla ka psühholoogiline abi). Laiemalt on selliselt rahastatud teenuste puhul olnud probleemiks, et osalejatelt kogutakse andmeid ilma, et nad teaksid, kui mitmed asutused (teenusepakkuja, korraldusasutus, rakendusasutus, sertifitseerimisasutus, auditeeriv asutus) neid andmeid hiljem töötlevad ning kui pikka aega säilitatakse. Või teistpidi, et võetakse inimeselt nõusolek andmete töötlemiseks, kuid nõusolekust keeldumise korral ei saa ka teenust. Paraku ei saa sellisel juhul nõusolek olla kuidagi andmete töötlemise aluseks.

Isikuandmete töötlemise nõusoleku andmise üle peab inimene saama vabalt otsustada ilma, et kaasneks negatiivseid tagajärgi. Selles olukorras oleks õige anda inimesele selge ülevaade struktuurfondist rahastatud teenusega kaasnevast kohustuslikust andmetöötlusest, nt vastava selgelt sõnastatud infolehe kaudu, kuid ilma nõusoleku võtmiseta. Kuid andmekorje registri asutamise plaani juurde tagasi tulles, siis selle puhul oli esimeseks probleemiks andmete edastamine koopiana Statistikaametile. Probleem oli see seetõttu, et Statistikaametile edastataks andmed kui Rahandusministeeriumi volitatud töötlejale sel moel, et Statistikaametisse tekiks reaalajas koopia samast andmekogust, mis on Rahandusministeeriumil. Kuigi koostöökokkuleppega on Rahandusministeerium oma aruandluse ülesande Statistikaametile üle andnud, oleks õige anda Statistikaametile juurdepääs andmekogule, mitte luua andmekogust reaalajas koopiat. 
Teiseks probleemiks oli ülesande üleandmisega ning Statistikaameti enda andmete kasutamisega.  Seni käsitleti kõnealuseid aruandeid programmivälise statistikatööna, kuid inspektsioon kahtleb, kas need seda oma olemuselt on. Olemuslikult on Rahandusministeerium volitanud koostöökokkuleppega endal  lasuva haldusülesande täitmise Statistikaametile. Tegemist ei ole oma olemuselt statistikaalase tööga, vaid Euroopa rahade kasutamise järelkontrolli eesmärgil tehtavate aruannetega. Täiesti lubamatu oleks olukord, kui selliste aruannete tulemiks võib olla isikule tagasinõude esitamine.

Statistikaameti nn statistiliste registrite andmete kasutamine on isikule õiguslike tagajärgedega otsuste tegemiseks täielikult keelatud.


Inspektsioon leidis, et kogu andmetöötluse kontseptsioon tuleks uuesti läbi mõelda.

Tallinna Sotsiaalhoolekande Infosüsteem

Uue andmekogu asutamine tõi lauale küsimuse dubleerivatest andmekogudest. Nimelt olime kümmekond aastat tagasi seisus, kus igal omavalitsusel oli sotsiaalhoolekande korraldamiseks mingi oma infosüsteem (valdavalt SIUTS). Riik leidis, et õige oleks omavalitsuste sotsiaalhoolekande andmete jaoks asutada tsentraalne riiklik andmekogu STAR - sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister. 

STAR-i andmekoosseis on üüratu – kõik andmed nii riigi kui omavalitsuse kõikvõimalike sotsiaalteenuste ja -toetuste, samuti lapsendada soovivate ja lapsendamist kohta. Eelmisel aastal aga jõudsime ringiga tagasi STAR-i eelsesse olukorda, kus Tallinna linn loob samaks asjaks oma enda infosüsteemi põhjendusega, et STAR-l pole omavalitsuse jaoks vajalikke funktsionaalsusi. Kuivõrd ühe ja sama ülesande täitmiseks kahe erineva andmekogu loomine pole kuidagi põhjendatud, palus inspektsioon Tallinna linnal ning Sotsiaalministeeriumil koos Sotsiaalkindlustusametiga selgitada, milliseid andmeid on vaja vaid omavalitsusele, milliseid riigile. Eesmärgiks on selgitada välja, mida siis riik tsentraalselt üldse koguma peaks ning millisel eesmärgil. Üksnes järelevalve teostamise õigus ei ole piisavaks põhjuseks andmete riigi kätte kogumiseks. Järelevalve eesmärgil saab Sotsiaalkindlustusamet igal ajal nõuda andmeid omavalitsuse andmekogust (või antakse ajutine juurdepääs). Samuti tuleb arvestada, et sotsiaalhoolekannet on mitmesugust: riigi enda osutatav, riigi poolt omavalitsusele pandud kohustuslikud teenused, omavalitsuse vabatahtlikud teenused.
Inspektsioon ootab endiselt Sotsiaalministeeriumilt ülevaadet STAR-i andmete kogumise põhjuste kohta.