Distantsõppele minek oli andmekaitseliselt keeruline

Koroonaviirus tõi haridusvaldkonda uue olukorra ning vaatamata digipädevusele ja tehnilisele valmisolekule tuli kõigil lühikese aja jooksul minna distantsõppele, mis tõi hulgaliselt kaasa ka andmekaitselisi küsimusi. Inspektsioon andis kõigile koolidele suuniseid ning sügisel toimus ka videoseminar haridusasutustele. Distantsõppele minemisel tuli esmalt selgitada, millisel õiguslikul alusel toimub videotunni andmetöötlus ning kümneid teisi juurdepääsu ja salvestamisega seotud küsimusi, mis lühikäsitluses jõuavad ka aastaraamatusse.

Tundide voogedastamine põimõppe ja distantsõppe korral toimub avaliku ülesande täitmiseks ning ei vaja eelnevaid nõusolekuid.

Distantsõppe korral toimub kogu õppetöö virtuaalselt õppetöö korraldamise eesmärgil. Põimõppe korral peaks aga esinema igal korral reaalne vajadus (nt kokkulepe mõne vanemaga, kelle laps peab olema karantiinis, haiguslehel jms). Kooli tuleb enda otsustada, kas üldse ja mis tingimustel kellelegi põimõppe võimalust pakutakse.

Alati on võimalus eemalolevate laste osas kasutada õpetajaga eraldi suhtlust nagu koduõppel või anda ajutiselt järeltöid ja teha nõustamisi. Põimõpet on tehniliselt keerukas läbi viia, sest õpetaja liigub klassis ringi ja pole pidevalt kaamera ees, tema hääl ei kostu mikrofoni, taustamüra segab õpetaja kuulamist. Sellisel viisil õppetöös osalemine ei pruugi anda soovitud eesmärki. Võimalus klassiga videosilla kaudu suhelda aitab siiski eemaloleval lapsel tunda, et ta on osa kollektiivist. Inspektsioon juhtis tähelepanu, et põimõppe võimaluse kasutamiseks igasuguse statsionaarse kaamera paigaldamine klassiruumi ei ole põhjendatud.

Ligipääs otseülekandele saab olla vaid selleks ettenähtud isikutel. Kui teenus võimaldab, võiks juurdepääsu ülekandekeskkonnale täiendavalt kaitsta salasõnaga. Õpetajal peaks olema võimalik veenduda, et ülekannet jälgivad vaid ettenähtud lapsed, sh ei või seda ilma kokkuleppeta jälgida ka lapsevanemad. Õpetaja võib nõuda, et õpilane peab oma videopilti jagama. Kui eesmärk on tunnis osalemine ja tunni läbiviimine, siis puudub põhjendus järele vaatamiseks ja salvestamiseks. Kui õpilane tunnist puudub, siis peaks ka järele vastamine toimuma nii, nagu see toimuks ilma distants- õppeta kontaktõppes.