Miks on saanud valvekaamerate kasutamisest tüliõun?

Inspektsioon sai ka möödunud aastal suurel hulgal nördinud inimeste pöördumisi naabrite videovalve pärast. Konflikti põhjustab enamasti kas teadmatus, kes jälgib või tuntav riive privaatsusele.

„Maja on kaasaomandis ja ühel päeval paigaldas naaber valvekaamera ilma et minult küsiks.“ 

„Kaamerad jälgivad spordiplatsi, aga ma ei tea kelle kaamera see on.“

„Naaberkrundil on garaažiboksid ja ühe boksi peale on pandud pika toru otsa kaamera, mis vaatab minu aknasse. Elan teisel korrusel ja tunnen, et minu õigus kodu puutumatusele ja privaatsusele on riivatud.“

„Hoonele on paigaldatud valvekaamerate vaatevälja jäävad naaberkrundi aiad.  Elanikud ei ole sellega nõus ja nõuame kaamerate kohest maha võtmist.“

2020. aastal alustas inspektsioon süsteemsemat teavitustööd, et videovalvekorraldajad oskaksid arvestada paremini inimeste õigustega ning et tegevus oleks läbipaistev.

Koostöös Riigi Infosüsteemide Keskusega valmis IT-põhise videovalve sildi genereerija. Selleks tuli kaardistada, millised on miinimum teavitusnõuded, mida iga silt peaks sisaldama. Nõuded teavitussildile tulevad isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklist 14.


Teavitussildile tuleb märkida videovalve eesmärk, seejärel õiguslik alus, vastutava töötleja nimi ja info, kust saab valvealasse jõudev inimene tutvuda andmekaitsetingimustega või küsida oma isikuandmete töötlemise kohta.

VIDEOVALVE ÜHISALAL

Kuna valvekaamera põhjustab sageli tüli ja pahandust korteriühistutes, siis inspektsioon koostas aki. ee veebi põhjaliku artikli selle kohta, kuidas toimida valvekaameratega elamualal (v.t Kaamerate kasutamine elamualadel - www.aki.ee ). 
Artikli üks eesmärkidest oli soov panna mõtlema, kas valvekaamera kasutamine täidab eesmärki ning kuidas kasutada kaamerat nii, et sellega ei kahjustata ühiselus kellegi õigust privaatsusele ülemäära.

Mõned olulisemad asjaolud artiklist

Statsionaarse kaamera kasutamisel saab isiklikul otstarbel filmida vaid juhul, kui filmitakse üksnes enda valduses olevat ala (oma korter või ainult enda korteri uks või enda eramaja ja selle hoov). Sel juhul ei ole vajalik sellest ka kedagi teavitada, küll aga ei või filmitut kasutada muul eesmärgil, kui selleks on isiklik otstarve (nt internetis avalikustada). Seega, statsionaarse kaamera kasutamisel ei ole isiklik otstarve kasutatav avalikul ega ühiskasutuses oleval alal, milleks on tänav, kortermaja trepikoda, kõrvalmaja hoov jne.

Otsuse tegemisel peaks alati hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks (nt turvauks, signalisatsioon, täiendav valgustus). Näiteks, kui soovitakse kaitsta ühiselt trepikojas hoiul olevaid jalgrattaid, siis on vaja kaamera paigaldada selliselt, et vaatevälja jääb vaid rataste hoiu ala, mis tähendab, et kindlasti ei pea paigaldama kaameraid trepikoja kõikidele korrustele. Kui pärast hindamist selgub, et muud turvameetmed on end ammendanud ja kaamerate paigaldamine on möödapääsmatu, tuleb valida selline viis, et sellega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku privaatsust (nt kaamera on suunatud ühe konkreetse ukse filmimisele). Valida tuleb, milline on vajalik ala, mis kaamera vaatevälja jääb ning kas kaamera on suumitav ja salvestab lisaks pildile ka heli jms.

Heli salvestava kaamera kasutamine vara kaitseks ei ole põhjendatud. Kui eesmärk on tabada teolt võimalikud vargad, siis eelduslikult nad ei räägi kaamera juures ja selline funktsioon ei hõlbusta nende leidmist, vaid kahjustab ülemääraselt muude salvestisele jäävate isikute privaatsust. 

Euroopa kohtu otsuses nr C-708/18 on öeldud, et töötlemise vajalikkuse tingimuse hindamisel peab vastutav töötleja näiteks hindama, kas piisab sellest, kui videovalve töötab üksnes öösel või väljaspool tavalist tööaega ning kas blokeerida või muuta ähmaseks videokujutised neis kohtades, kus videovalvet ei ole vaja.

Ühistu otsus tuleb vastu võtta hääleõiguslikul üldkoosolekul ja ei piisa juhatuse otsusest.
Inspektsioon juhtis tähelepanu, et kaamera maketi või ühendamata kaamera kasutamine loob inimestele mulje, et neid filmitakse, mistõttu peab sellise seadme omanik olema valmis jagama selgitusi nii kaamera ette jäänud inimestele kui järelevalveasutusele. 

VIDEOVALVE LAIENES KA TUALETTI

Inspektsiooni töölauale jõudis kaebusi tualetti paigaldatud kaamerate kohta. Sel põhjusel tegi inspektsioon Rakvere Kroonikeskusele ettekirjutus-hoiatuse tualettidesse paigaldatud kaamerate eemaldamiseks. Kaamerad eemaldati inspektsiooni järelepärimise tulemusena ka Jõhvis asuva Pargi Keskuse tualettruumidest.
 
Inspektsiooni seisukoht on jätkuvalt, et puhkeruumis, riietusruumis, wc-s ja duširuumis ei ole aktsepteeritav kaameraid kasutada – seda muuhulgas kontorites ja kaubandus- või spordikeskustes. Olukorras, kus eesmärgiks on näiteks hoida ära vandaalitsemist, narkootilise aine käitlemisega või kasutamisega seotud intsidente, tuleb kindlasti kaaluda alternatiivseid meetmeid, mis võrreldes jälgimisseadmete kasutamisega on isikute privaatsust vähem riivavad.


TÖÖTAJAD TEADMATUSES

Üheks suurimaks probleemiks oli andmetöötluse läbipaistmatus. Töötajaid pole nõuetekohaselt teavitatud ning sageli puudub informatsioon ka töökorralduse reeglites. Isikuandmeid tohib kaamerate kasutamisega töödelda seadusest tulenevatel alustel - näiteks õigustatud huvi alusel või kui kaamerate kasutamise kohustus tuleb eriseadusest. Õigustatud huvile isikuandmete töötlemise alusena saab üksnes siis toetuda, kui andmetöötleja on teostanud töötaja ja tööandja huvide kaalumise ning jõudnud järelduseni, et kaamerate kasutamine ei riiva ülemääraselt töötajate huvisid. 

Õigustatud huvile isikuandmete töötlemise alusena saab üksnes siis toetuda, kui andmetöötleja on teostanud töötaja ja tööandja huvide kaalumise ning jõudnud järelduseni, et kaamerate kasutamine ei riiva ülemääraselt töötajate huvisid.

Üks tähtsamatest nõuetest on videovalve alasse jäävate inimeste teavitamine nii andmetöötluse õiguslikust alusest kui täpsematest valve eesmärkidest, sh tuleb võimaldada töötajatel tutvuda kõigi asjakohaste dokumentidega. Kahjuks näitas ka möödunud aasta, et sageli seda ei tehta, kuigi teavet ja selgitusi peab tööandja suutma töötajatele igal hetkel anda. Samuti peavad väljas olema kaamerast teavitavad sildid. Kuna nendel teemadel tuleb küsimusi ja kaebusi tihti, on inspektsiooni kodulehele lisandunud videovalve korraldajale mitmeid selgitavaid materjale.

Kokkuvõttes peavad tööandjal olema:

(a) dokumenteeritud õigustatud huvi hindamine,

(b) kaamerate kasutamise tingimusi ja eesmärke tutvustavad andmekaitsetingimused ja

(c) teavitussildid.