Miks tuli peatada e-apteekidest retseptide väljaostmine?

Eelmise aasta novembri viimasesse päeva jääb e-apteekides teise inimese retseptiinfo avaldamise peatamise otsus, mille tagajärg tõi n-ö välja ühe digilahenduse anatoomia ja näitas, kui keeruline võib olla lahenduse leidmine, kui protsessis on palju osapooli. Lahendust ei ole veel leitud käesoleva aastaraamatu väljaandmise ajaks, kuid olulisemad tegevused kuni tänaseni leiavad kirjeldamist selles artiklis.

2020. aasta novembri lõpus avastas inspektsioon, et kolmes e-apteegis (apotheka.ee, sydameapteek.ee ja azeta.ee) on võimalik tutvuda igaühel suvalise teise inimese isikukoodi sisestades talle välja kirjutatud retseptidega1. 

E-apteeki tuli ID-kaardiga sisse logida ning sisestada teise isiku isikukood, misjärel koheselt kuvati kõik teise isiku väljaostmata retseptid. Seejärel sai retseptiravimi välja osta või ostu sooritamata e-apteegist väljuda. Inimesel, kellele on retsept välja kirjutatud, puudus aga ülevaade, kes ja millal tema retseptiinfot on vaadanud, sest www.eesti.ee vahendusel retseptikeskuse andmejälgijast näeb inimene üksnes seda, milline apteek ja millal tema andmeid on vaadanud. Selles protsessis ei tuvastatud kuidagi, kas teise inimese retseptide (terviseandmete) kuvamiseks sisse loginud kasutajal on õiguslik alus (seadusjärgne või volitatud esindusõigus) retsepti andmeid saada. 

Internetipangas ei kujutaks tänapäeval ilmselt keegi ette, et teise inimese arvelduskonto väljavõtet saab näha või veelgi enam- ka tema arvelt makseid teha lihtsalt teise inimese isikukoodi teades. Seejuures retseptide andmed on terviseandmed ehk isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) järgi eriliigilised isikuandmed, mis peaksid olema veel hoolikamalt kaitstud.

Inspektsioon hindas ohtu andmesubjektidele väga kõrgeks, mistõttu kasutas erandlikult haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lõike 3 punkti 1 antud õigust anda haldusakt ilma menetlusosalise vastuväiteid ära kuulamata. 30. novembril 2020 tegigi inspektsioon 24-tunnise täitmistähtajaga ettekirjutuse peatada e-apteekides isikukoodi alusel inimese kehtivate retseptide loetelu kuvamine teistele isikutele. Ettekirjutuse said OÜ Mustamäe Apteek, Veerenni Apteek OÜ ja OÜ PharmaMint. 

Otsuse tagamaade selgitamiseks, tuleb anda esmalt ülevaade, milline on süsteem täna.

Retseptide süsteemi osalised on: patsient, arst ja tema kasutuses olev infosüsteem,  tervise infosüsteem (digilugu.ee, patsiendiportaal), retseptikeskus, apteek ja apteegi infosüsteem2. 

Süsteemi kirjeldus

Retseptiomaniku eest retsepti väljaostmiseks loodi aastaid tagasi süsteem, mille kohaselt peaks arst retsepti välja kirjutamisel patsiendi tahte alusel määrama kindlaks väljaostja. Valida saab kolme variandi vahel: retseptiomanik ehk isik ise, nimeliselt määratud kolmas isik, määratlemata isik. Teist valikut ehk „nimeliselt määratud isik“ saab realiseerida vaid juhul, kui patsient ise on patsiendiportaalis digilugu.ee volitanud konkreetset kolmandat isikut.

Retseptile endale pole võimalik märkida retsepti välja ostma määratud volitatud isikuid. Kirjeldatud aastaid tagasi loodud süsteem ei ole paraku praktikas realiseerunud. Retseptikeskuses on vaikimisi määratud retseptiravimi apteegist väljaostjaks „määramata isik“. Arstid ega patsiendid ei ole teadlikud, et retsepti väljakirjutamisel üldse eksisteerib valiku võimalus. Patsiendid ei ole teadlikud samuti digilugu.ee volitamise võimalusest. 


Õiguslik vaade 

Inimese tervise- (sh retsepti)andmeid võib näha tema ise, tema arst, apteeker, kes retseptiravimit müüma asub ning inimese enda volitusel või nõusolekul keegi kolmas, kelle ta saadab apteeki ravimi järgi. Lapse ja piiratud teovõimega täisealise inimese eest teeb tehinguid seaduslik esindaja, lapsevanem või eestkostja. 
Apteekril tuleb tuvastada, kas ravimit välja ostma tulnud inimesel on patsiendi volitus või esindusõigus. Kui patsient on eelnevalt määranud patsiendiportaalis volitatud isiku ning arst on retsepti väljakirjutanud valikuga „nimeliselt määratud isik“ või ka „määratlemata“, saab e-apteek tugineda patsiendiportaalist apteegile kuvatavatele volituse andmetele ning kuvada/müüa ravimi patsiendi tahteavalduse alusel, mis on selgelt kontrollitav.

Koheselt peale inspektsiooni ettekirjutust võttis teema üles ka Riigikogu sotsiaalkomisjon ning hiljem ka Õiguskantsler. Inspektsioon esitas Sotsiaalministeeriumile lahendusettepanekud:
1) Arstide, apteekrite ja inimeste teadlikkust tuleb tõsta, et retsepti väljaostja liik valitaks teadlikult, mitte vaikimisi ning et inimesed oskaksid patsiendiportaalis volitusi anda;

2) Retsepti väljaostja liiki võiks inimene ka tagantjärele patsiendiportaalis muuta saada;

3) Ideaalis peaks inimene saama volitatud isikuid lisada retseptikaupa (pole aegkriitiline);

4) Arst peaks saama lisada volitatud isikuid retseptile (nt kui inimene ise arvutit ei kasuta ja ta kohe ütleb arstile, kes ravimi välja ostab) ja muuta retsepti väljaostja liiki;

5) Arst peaks saama määrata ise, patsiendi tahteta retsepti väljaostmise viisi, kui ta teab, et patsient on otsusevõimetus olukorras;

6) Rahvastikuregistri päringu abil tuleks luua seadusjärgse esindusõiguse (alaealised, eestkostetavad) kontroll, mis oleks ühtviisi kasutatav nii tava- kui e-apteegis;

7) E-apteegis saab retseptiravimeid osta vaid tugeva autentimisvahendiga isikusamasuse tuvastamisel;

8) E-apteek peaks näitama andmesubjektile tema retsepti vaatamiste logisid koos vaataja isikukoodiga; 9) Ravimite kättesaadavuse tagamiseks saab ravimi väljaostmisel kasutada ka digi- ja pabervolikirju.

Kui aga volitatud isikut patsiendiportaalis määratud ei ole, peaks väljaostja muul viisil tõendama esindusõigust. Just siin osapoolte arusaamad lahku lähevadki. E-apteekide pidajad leidsid, et määratlemata väljaostja valikuga retsepti puhul on andmesubjekt andnud eriliiki isikuandmete saamise nõusoleku (või esindusõiguse) määratlemata isikute ringile. Praktikas aga ei ole patsiendi tegelik tahe retsepti välja kirjutamisel selle väljaostja osas kuidagi realiseeritud – keegi ei ole seda välja selgitanud ega fikseerinud. Nii ei saa kuidagi öelda, et patsient oleks andnud oma, IKÜM art 9 lg 2 p a ja art 7 kohase, informeeritud nõusoleku oma eriliigiliste isikuandmete avaldamiseks kolmandatele isikutele.

Inspektsioon ei saa nõustuda, et e-apteek võiks usaldada igaüht, kes väidab endal olevat esindusõiguse (või veelgi enam, selle kontrollimisest üldse vaikimisi mööda minna). Taas pangandusega võrdlust tuues tähendaks see, et pank usaldaks pimesi igaüht, kes pangakontorisse sisse jalutab ja väidab, et tal on õigus teise inimese arvelt raha üle kanda. IKÜMi kohaselt peab apteek kui vastutav andmetöötleja tagama, et ta ei väljastaks eriliiki isikuandmeid õigusliku aluseta. Lisaks leidis inspektsioon, et kõikide väljaostmata retseptide automaatne kuvamine on ülemäärane. Menetluse vältel selgus, et osades apteekides antakse igale küsijale ka retseptide loetelude välja trükke. Kui tõesti füüsilises apteegis on samuti võimalik saada üksnes teise inimese isikukoodi öeldes retseptide loetelu väljatrükk, on ka see seaduserikkumine.

Rahvastikuregistri liidestumise saaksid teha apteegid ise või retseptikeskus tsentraalselt. Kõnealused kolm e-apteeki liidest arendada ei soovinud, vaid ootavad seda riigilt. TEHIK on Õiguskantslerile vastanud, et neil on valmisolek arenduste tegemiseks olemas, kui vaid Haigekassa ja Sotsiaalministeerium konkreetsed arendusvajadused annavad. Haigekassa vastas Õiguskantslerile üldsõnaliselt, et lahenduste leidmiseks on vaja mitme asutuse koostööd. Ravimiameti kirjutas 2021. aasta märtsis, et lähikuudel ei ole näha, et see rahvastikuregistri liidestumise võimalus praktikas realiseeruks, kuigi Eesti Haigekassa otsib lahendusi.

4 kuud pärast ettekirjutuse tegemist ei ole rahvastikuregistriga liidestuse loomine sugugi edasi arenenud.  Ehk siis alaealiste ning piiratud teovõimega isikute puhul ei saa realiseerida seadusjärgse esindusõiguse (sh laste puhul ka hooldusõiguse) kontrolli rahvastikuregistri päringute kaudu.

2020. aasta osteti välja 10 526 571 retsepti. Neist 2 430 212 osteti teisele isikule (23%). Teistest isikutest omakorda 16% on alaealised.

Liidestus rahvastikuregistriga lahendaks ära olukorra pea 400 000 retseptiga seoses.

Turul tegutsevad kolm e-apteeki on enda poolt ainsa lahendusena välja pakkunud, et tehingulise esindus- õiguse kontrollimiseks võiks apteeker küsida kontrollküsimusi. Kahjuks jätavad kõik välja pakutud kontrollküsimused üles riski. Nii näiteks ei piisa ravimi või toimeaine nimetuse teadmisest, sest levinud ravimite nimede alusel saaks huvipakkuvate inimeste osas järjest katsetada, kas ta ehk mõnda neist võtab. Samuti võib varasemast teada olla, et inimene on ravimit võtnud. Ka retsepti väljakirjutanud arsti nime teadmine poleks lahendus, sest maapiirkonnas ongi kogu küla peale üks arst. 

Eesti Proviisorapteekrite Liit on esitanud Sotsiaalministeeriumile seaduse muudatuse ettepaneku, millega soovis legitimeerida mittemidagitegemise: et kui retsept on väljastatud „määratlemata väljaostja“ valikuga, siis apteeker midagi rohkem kontrollima ei pea. 

Mustamäe Apteek OÜ (Apotheka) on ühtlasi vaidlustanud inspektsiooni ettekirjutuse kohtus, kohtumenetlus on pooleli. 

Niisiis on käesoleva ülevaate valmimise ajal seis endiselt nukker. Paraku ei saa inspektsioon anda ei e-apteekidele ega riigile korraldust rahvastikuregistri liidestus või muu vajalik arendus ära teha. Valguskiirena paistab siiski üks uus, turule sisenev e-apteek, kes näib võtvat tõsiselt turvaliste lahenduse loomist.


 


1Kuvatud infos oli kirjas: retsepti välja kirjutamise aeg, väljakirjutaja nimi, retsepti kehtivusaeg, toimeaine(d) ning viide haigusele (või haiguste rühmale), mille puhul ravimit kastutatakse (nt astmavastased ravimid; aknevastased preparaadid; teised närvisüsteemi toimivad ravimid; südame- ja veresoonkond; urogenitaalsüsteem ja suguhormoonid).

2Need on eraõiguslike tervishoiuteenuse pakkujate, perearstikeskuste ja haiglate, endi igapäevatöös kasutatavad infosüsteemid, kust andmed edastatakse riigi kesksesse andmekokku – tervise infosüsteemi -kokku. Retseptide andmed edastatakse Eesti Haigekassa poolt peetavasse retseptikeskusesse.