Poliitikakujundamise uuringute läbiviimisse oodati rohkem selgust

Inspektsioon väljastab lubasid poliitikakujundamise uuringuteks. Möödunud aastal väljastati lubasid 32-l korral.  Loataotluste menetlemise käigus selgus probleem, et teadusuuringute läbiviijad ei taha andmesubjekte uuringutest teavitada. Põhjuseid on selleks mitmeid, alates ebamõistlikult suurest töökoormusest suurte kulutusteni.

Inimesel kui andmesubjektil tekib aga sellega seoses tunne, et mõnel juhul võib olla uuringu läbiviimise protsess varjatud. Inspektsiooni seisukoht on, et alati ei ole isikute teavitamine vajalik, kuid siiski tuleks vaadata olukorda ka inimeste poolelt – me kõik tahaksime teada, kui meie andmetega midagi tehakse ning selleks on meil ka õiguspärane ootus. Samale asjale on tähelepanu juhtinud ka eetikakomiteed.

Poliitikakujundamise uuringute tegijad peaksid kindlasti vaatama, kui suur on uuringu valim ning hindama inimeste teavitamise võimalust. Eesti poole pealt räägib selle toetuseks ka e-riik ning võimalus inimestega kergesti elektroonilisel viisil suhelda. Seega peaksid poliitikakujundajad siiski võimaluse korral tegema kõik, et inimesi nende andmete töötlemisest teavitada. Kontaktinformatsioon on olemas kas  rahvastikuregistris või sageli ka andmekogudes. Inspektsioon on seda meelt, et edaspidi peaksid poliitikakujundamise uuringu läbiviijad rohkem panustama isikuandmete töötlemise läbipaistvuse suurendamisse.