Inspektsioon sai möödunud aastal sekkumistaotluse, kus pöörduja soovis selgust, mis roll on AS Tallinna Lennujaamal Kaitsepolitseiametile (KAPO) lennuettevõtte Regional Jet OÜ läbipääsu loa taotlemise ankeetide läbivaatamisel ning kas selleks on olemas õiguslik alus.
Selline seisukoht on vastuolus andmekaitseliste põhimõtetega. Tegelikkuses tuleb tööandjal üksnes kontrollida krüpteeritud failide konteineri või suletud ümbriku olemasolu. Sama põhimõte kehtib ka riigisaladuse loa taotlemiseks täidetavate ankeetidega.
Inspektsiooniga on samal seisukohal ka õiguskantsler, kes jõudis seisukohale, et kontrollitaval peab olema võimalus esitada ankeet ise otse isiklikult julgeolekukontrolli teostajale, kas krüpteeritult või muul viisil. Olgugi, et julgeolekukontrolli regulatsioon sellist võimalust praegu ette ei näe, siis andmekaitseliselt on see üks ja ainuõige viis.
Viide sellele, et tööandjal on kohustus kontrollida ankeedi vormilistele nõuetele vastavust, tuleb tõlgendada kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) ja isikuandmete kaitse seadusest (IKS) tulenevate põhimõtetega.
Üheks selliseks põhimõtteks on minimaalsus, mille kohaselt tuleb andmeid koguda nii vähe kui võimalik soovitud eesmärgi saavutamiseks. Riigisaladuse juurdepääsuloa andmise otsustab Kaitsepolitseiamet või Välisluureamet ja inspektsiooni hinnangul ei tohi asutuses või ettevõttes riigisaladust korraldav üksus või isik tutvuda ankeedis olevate eriliigiliste isikuandmetega. Tuleb tõdeda, et Rriigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord (RSVKK) § 23 punkt 5 on sõnastatud kehvasti ja vormilistele nõuetele vastavuse kontroll võiks justkui sisaldada ka ankeedi sisu kontrollimist. Siiski, kui tõlgendada seda sätet IKÜM-ist ja IKSist lähtuvalt, siis peab vormilistele nõuetele vastavuse kontroll piirnema kõigest failide olemasolu kontrolliga.
Ankeedis tuleb esitada mh väga isiklikke ja tundliku iseloomuga andmeid, nt alkoholi ja narkootikumide tarvitamine (ka ühekordne proovimine), psühholoogi ja psühhiaatri poole pöördumised, hasartmängude mängimine jne. Isikuandmete ankeet sisaldab seega selgelt eriliiki andmeid, mille töötlemine on rangemalt reguleeritud. Mh võib eriliiki andmeteks kvalifitseeruda ka andmed endiste ja praeguste elukaaslaste kohta, millest saab teha järeldusi seksuaalse sättumuse kohta.
Sellest tulenevalt töödeldakse olemuselt väga isiklikke ning sügavalt eraellu tungivaid, IKÜM-i mõistes eriliigilisi isikuandmeid. Seega tuleb eriti rangelt võtta arvesse IKÜM-ist ja IKS-ist tulenevaid isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Puuduste tuvastamiseks ei ole vaja tööandja struktuuriüksusel ankeedis olevate andmetega tutvuda, nendele puudustele saab osundada julgeolekukontrolli teostav asutus ise.
Kui ankeedis on puudused, saab menetlusökonoomikast ning minimaalsuse põhimõttest tulenevalt julgeolekukontrolli teostav asutus isikuga otse suhelda. See on kiirem ja koormab osapooli vähem.
Veelgi enam – haldusõiguslik suhe tekib taotleja ja julgeolekukontrolli teostava asutuse vahel, mitte julgeolekukontrolli teostava asutuse ja tööandja vahel, sest luba väljastatakse isikule, mitte asutusele või ettevõttele.
Inspektsioon lõpetas menetluse lennujaamale ettekirjutusega, millega kohustas lennujaama edaspidi esitama LennS § 469 kohaselt lennuettevõtte töötajate läbipääsuloa taotleja isikuandmete ankeet KAPO-le krüpteerituna või kinnises ümbrikus. Samuti ei ole lubatud lennujaamal teha paberil esitatud ankeedist endale koopiat ning kogutud isikuandmete ankeetide paberkoopiaid oli vaja anda üle KAPO-le või hävitada, kui KAPO neid ei vaja. Lennujaam täitis inspektsiooni ettekirjutuse
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru