Infoliinile helistati vähem võrreldes aasta varasema ajaga

2020. aastal helistati inspektsiooni infoliinile kokku 1222 korda. Aasta tagasi oli helistamiste koguarv 1578.  Väiksem helistamiste arv võis olla põhjustatud sellest, et koroonaviiruse tulek mõjutas töö ümberkorraldust ning seetõttu ei saanud infoliin märtsis kogu aeg töötada ja infoliini töötamise aeg lühenes.


Nõuandetelefoni kõige enimkäsitletud teema oli valvekaamera kasutamine. Helistamiste koguarvust küsiti ligikaudu 250-l korral valvekaamera omaniku kohustuste, inimese õiguste eiramise ja rikkuja karistamise kohta. Valvekaamera kasutamisest või väärkasutamisest tehti lisaks juttu teistes kõnedes, kus helistamise peamiseks põhjuseks oli muu andmekaitsega seotud probleem. Videovalve korraldajate vaatevinklist oli oluline teada saada, miks videovalvel on reeglid?

Teised kõned enimküsitud teemadel puudutasid andmete avalikustamist ning kümneid teisi andmekaitse rakendamisega seotud küsimusi.
Läbivad mured olid andmete avalikustamine internetis ja seda nii meediaväljaannetes, sotsiaalmeedias kui veebikülgedel. Samuti oldi murelik e-posti sulgemise pärast peale töölt lahkumist.

Uue teemana oli üleval küsimus, kuidas küsida iseenda kohta andmeid.


Nõu küsiti ka isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamise kohta vastavalt enda tegevusspetsiifikale. Kuid selgitusi paluti samuti, kuidas küsida inimeselt nõusolekut ja millised peavad olema andmekaitsetingimused. Huvi tunti ka selle vastu, mida kirjutada vastutava ja volitatud töötleja vahelistesse lepingutesse ja kuidas teha mõjuhinnangut või kuidas käib andmekaitsespetsialisti ametisse määramine.

Korteriühistutega seonduvad kõned puudutasid kaamerate kasutamist ühistu territooriumil. Võlaandmete teemal küsiti enim inkasso ja kohtutäiturite poolt võlaandmete avaldamise kohta, nt kas inkasso võib tööandjat teavitada võlgnevusest