Möödunud aastal ei saanud otsa spämmimisega seotud mured. Inimeste kaebustest peegeldus, et probleemiks olid jätkuvalt erinevate füüsiliste isikute e-posti aadresside saamine ning nendele e-kirjade saatmine ilma eelneva nõusolekuta. Tihtipeale ei jaganud andmetöötlejad ka selgitusi, kust on saadud tema e-posti aadress ning millisel õiguslikul alusel talle e-kiri saadeti. 
Probleeme põhjustasid möödunud aastal ka metsaärimehed, kes helistasid inimestele lootuses osta kinnistut või aidata müüa olemasolevat maatükki.
Andmed maa kohta saadakse kinnistusraamatust ja kõikvõimalikest teistest andmebaasidest. Küll aga on küsitav, et kust kohast saadakse füüsiliste isikute mobiiltelefoninumbreid.
Teatud juhtudel saadakse neid äriregistrist, kui keegi on seal oma ettevõttele lisanud oma isikliku numbri, või korteriühistu liikmed jms. Kuid küsitavusi tekitavad ka olukorrad, mil inimese number ei ole mitte kuskilt avalikult kättesaadav, kuid helistaja teab isegi inimese nime ning et talle kuulub kinnistu. Helistatud on näiteks ka maaomaniku lapsele, teades, et kõne vastuvõtja vanematele kuulub mingi kinnistu. Andmetöötleja ise on huvitaval kombel väitnud seda, et number on genereeritud? Teine standardvastus on, et number on saadud vanast andmebaasist, mida enam ei eksisteeri.
Suvalistest andmebaasidest numbrite kogumine ei ole eesmärgipärane numbri algse avaldamisega. Seega ei saa kõikidest andmebaasidest numbreid koguda eesmärgil neile helistama hakata. Kui number on avaldatud eesmärgiga müüa oma kasutatud autot, siis ei saa helistada ja pakkuda võimalust müüa oma kinnistut või teha reklaami näiteks tolmuimejatele.
Probleeme põhjustasid jätkuvalt ka telefoni teel müüjad, kes helistavadki arvutiga genereeritud numbritele, teadmata, kes kõne vastu võtab. Selliseid kaebusi saabus inspektsioonile samuti, kuid nendega ei ole inspektsioonil midagi ette võtta, kuivõrd kõiki müügikõnesid ei saagi välistada. Küll aga on võimalik lisada sellisel puhul oma number keelunumbrite listi.
Enamat peale selgitustöö ei saa inspektsioon teha ka siis, kui juriidilised isikud pöörduvad inspektsiooni poole murega, et neile saadetakse ilma eelneva nõusolekuta elektroonilist otseturustust. Kui füüsiliselt isikult peab võtma eelnevalt nõusoleku reklaami saatmiseks, siis juriidilisele isikule võib saata seda ilma eelneva nõusolekuta, kuid e-kirjas peab sisalduma keeldumise võimalus elektroonilise võrgu kaudu ehk loobumiselink. Kui peale keelamist siiski saadetakse uus kiri, on tegemist elektroonilise side seaduse nõuete rikkumisega.
Kui Eesti õigusruumis oleks haldustrahv, siis menetlemine oleks kindlasti tõhusam. 2019. aasta aastaraamatus kirjutasime sarispämmijate probleemist pikemalt.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru