Aastaraamat 2021-2022

Hea lugeja! Aitäh, et oled leidnud tee Andmekaitse Inspektsiooni aastaraamatuni. Esimest korda ajaloos ilmub see topeltnumbrina. Siiski on kujunenud traditsiooniks – mida ka meie lugejad väga ootavad – sisukas aastaraamat ühes artiklitega isikuandmete kaitse ja avaliku teabe valdkonnast.

Viimaste aastate statistikat silmas pidades on rikkumisteadete arv igal aastal kasvanud. Kui 2020. aastal sai Andmekaitse Inspektsioon 138 rikkumisteadet, siis juba 2021. aastal esitati neid 145 ja 2022. aastal 154. Tavapäraseks on saanud, et rikkumisteated sisaldavad infot inimlikest eksimustest, lohakusest ja teadmatusest põhjustatud rikkumistest. Tunduvalt on kasvanud ka teavitamine küberrünnete tagajärjel toimunud rikkumistest.

Selles peatükis on võimalik lugeda pilveteenuste seirest, mille eesmärk oli näha, kuidas asutused töötlevad isikuandmeid, ja andmeladude seirest, kus eesmärk oli selgitada välja valitsussektori
andmeladude probleemid ja nende põhjused.

Siin peatükis on võimalik lugeda kolmest teemast: tervishoiu teenused, terviseandmed kindlustuses ja isikuandmetest teadusuuringutes.

Siin peatükis on võimalik lugeda kaamerate ja helisalvestamisest töökohal: kas see on lubatud ja millised on tööandja kohustused selle teavitamiseks? Ühtlasi puudutatakse kaamerate kasutamise korda korteriühistutes.

Videovalvekaamerad on muutunud ajaga palju paremaks, kasutades videoanalüütikat, olles seeläbi jälgimises väga tõhusad. Ent kaamerarohkes maailmas muutub inimesel üha keerulisemaks säilitada privaatsust.

Videovalve ei ole igas olukorras vaikimisi vajadus ja sellega tasub kaamerate ülespanekul mõtlema hakates alati arvestada. Paraku see siiski aeg-ajalt unustatakse. Nii on Andmekaitse Inspektsiooni üheks ülesandeks jälgida, et videovalve puhul võetaks hoolikalt arvesse isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM) sätestatud üldpõhimõtteid (artikkel 5).

Siin peatükis on võimalik lugeda maksehäirete avaldamise tähtaegadest ja sotsiaalmeediagrupis võlaandmete avaldamisest. Ühtlasi saab kiire ülevaate positiivse krediidiregistri projektist.

Iga inimene, kes kasutab internetti ja on sinna mõningal määral laadinud oma andmeid, puutub kokku küpsistega. Mis need küpsised täpsemalt ikkagi on? Kui ei tea, siis on võimalik guugeldada.

Peatükist saab lugeda natuke ka rämpsosti temaatikast ja andmekaitsest meedias.

Enne 2021. aasta kohaliku omavalitsuse valimisi saatsime kõikidele erakondadele meeldetuletuseks ringkirja, mida peaks jälgima isikuandmete töötlemisel. Eelkõige puudutas see valimisreklaami tarbeks valijate andmete töötlemist. Samuti palusime üle vaadata, et äriregistris ei oleks liikmete kohta vigaseid ega topelt kandeid https://ariregister.rik.ee/est/political_party. Sellest hoolimata jõudis meieni pärast valimisi kolm rikkumist, mille osas pidime tegema isikutele noomitused:

Võrreldes eelmise aastaga on näha selget kasvu keskkonnasektoris esitavate vaiete osas nii ajakirjanduse esindajate kui ka keskkonnaorganisatsioonide poolt. See näitab ühiskonna suurenenud huvi riigi tegevuse ja selle läbipaistvuse vastu seoses keskkonnateemadega, milles kindlasti mängib suurt rolli kliima soojenemine ja Eesti riigi kliimakokkulepped Euroopa Liidus. 2021. aasta tõi kaasa suure huvi eelkõige metsandusteemade osas.

Siin peatükis räägitakse avalikust teabest ning õigusloomest, kohtupraktikast ja väärteomenetlustest.

Andmekaitsenõukogu on Euroopa Liidu sõltumatu juriidiline isik, mis on kokku kutsutud 2018. aastal ja mille eesmärk on tagada isikuandmete kaitse üldmääruse järjepidev kohaldamine ja edendada koostööd Euroopa Liidu andmekaitseasutuste vahel.
Siin peatükis tuuakse välja Euroopa Andmekaitsenõukogu neli strateegilist sammu ja antakse ka ülevaade nõukogu olulisematest suunistest aastaks 2022.

Siin peatükis saab ülevaate inspektsiooni põhilistest statistilistest näitajatest kolmel võrdleval aastal, lisaks saab lugeda infotelefonile tulnud teemadest.

Andmekaitsespetsialist – IKÜMi kohaselt andmekaitseametnik, vastutava või volitatud töötleja poolt määratud isik, kes täidab IKÜMis ettenähtud ametiülesandeid.

Andmekogu – on riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.