Üks meie 2022. aasta eesmärk oli kindlasti teha teavitustööd tervishoiuteenust osutavates ja sellega kokku puutuvates asutustes – nii haiglates, perearstikeskustes, kindlustustes, koolides kui ka lasteaedades.
Oleme viimastel aastatel kirjutanud, kuidas tervishoiuteenuse osutajad kasutavad ära oma õigusi pääseda juurde tervise infosüsteemi ning kontrollivad sageli sõprade ja sugulaste – aga ka kaastöötajate – terviseandmeid. Hoolimata meie vastustest nii teenusepakkujatele kui ka pöördujatele – ning läbi viidud menetlustest – ei ole olukord muutunud. Siiski on lootust, et see hakkab varsti paranema. Inimesed on järjest enam oma õigustest teadlikud ja jälgivad aktiivselt, kes ja millal nende kohta päringuid teeb. Lisaks on hakatud rohkem tähelepanu pöörama ka sellele, mis andmeid täpselt vaadatakse.
Näiteks saab välja tuua pöördumise, kus isik käis üldises tervisekontrollis ja pärast seda patsiendiportaali kontrollides selgus, et perearst oli vaadanud ka tema tahteavaldusi, mis puudutas elundite loovutamist. Võrreldes eelmise aastaga suurenes arstide ebaseaduslike päringute tegemise kohta tehtud kaebuste hulk pea kaks korda. Ent väärteomenetlusi inspektsioon nii palju teinud ei ole. Nimelt on paljud päringud olnud ka põhjendatud. Sageli on andmeid vaadanud hoopis haigla registratuuri töötaja või sekretär, kes on kontrollinud saatekirja või koostanud arvet. Sageli ei osata arvestada sellega, et lisaks arstile puututakse tervishoiuteenuse osutaja juures kokku paljude teiste töötajatega alates vastuvõtuteenindajast kuni õeni.
Samuti ei tea inimesed peaaegu kunagi, mis on kõigi töötajate nimed, kellega oli suhtlemine vajalik. Sellest tulenevalt oleme suunanud inimesi rohkem ise toimunut uurima ja enda õiguste eest seisma. Sageli soovitame neil esmalt ise teha päring ja küsida andmete vaatamise kohta selgitusi haiglalt või konkreetselt töötajalt. Juhul kui kaebus on keerulisem, võtab inspektsioon selle ülesande enda kanda. Siiski on ka sellistes olukordades nii mõnelgi juhul inimesed kohe piisava selgituse saanud, kuna peale vastuse saamist ei ole pöörduja soovinud järelevalvemenetluse alustamist. Ent siiski on peaaegu kõigi päringute tegemise põhjus isiklik huvi ja tervishoiuteenuse osutajal on olnud kaebajaga isiklik seos. Mõnel harval juhul on uurimise põhjus olnud inimlik – inimesel on mure lähedase pärast, ta tahab sõpra lohutada või olla kindel enda turvalisuses, kui puutub kokku raske terviseprobleemiga tuttavaga. Enamikes olukordades aga ei ole põhjused nii siirad. Väga tihti on tegemist sassis armusuhete, kättemaksu või lihtsalt uudishimuga.
Nendes situatsioonides on inspektsioonil üsna keeruline asja menetleda, kuna tegemist võib olla väga emotsionaalse olukorraga. Mõned päringud on tehtud ka ekslikult. Näiteks korraga paljude testide tulemusi kontrollides on töötajad vajutanud kogemata isiku nimele, kes ei ole nende patsient või ei kuulu nende nimistusse. Sarnane on olukord ka patsiente koroonaviiruse vastu vaktsineerima kutsumisega. Mitu perearsti on avanud nimekirja ja vaadanud järjest klientide andmeid, pööramata tähelepanu näiteks sellele, et mõned isikud ei kuulu enam nende nimistusse. Süsteemi pole uuendatud, nii et isikuid kuvatakse endiselt.
Keeruliseks teeb olukorra ka valitsuse korraldus, millega lubati tööandjatel küsida tõendeid, mis on seotud koroonaviiruse läbipõdemise, testi tulemuse või vaktsineerimisega. Siiani oli inspektsioon seisukohal, et terviseandmed ei kuulu mitte ühelgi alusel tööandjale avaldamisele, välja arvatud juhul, kui töötaja seda ise vabatahtlikult teeb. See on kaasa toonud juhtumite laine, kus juhuslikult tervishoiuteenust osutav tööandja on juba tervise infosüsteemist kontrollinud, mis on töötaja tervislik seisund. Siiski ei tohi tööandjad, kel on selline võimalus, seda ära kasutada. Tööandja saab nõuda tõendit vaid kindlate tingimuste täitmisel ja põhjendatud vajadusel.
Oleme seisukohal, et ekslikud rikkumised võib otstarbekuse kaalutlusel lõpetada ka hoiatusega. Siiski ei ole me saanud seda väga palju rakendada, kuna terviseandmed on tundlikud ja riivavad isiku privaatsust väga tugevasti. Seega ei saa me kuidagi anda sisendit, et mõnel juhul on ikkagi selliste päringute tegemine lubatud ja väärteomenetlust sellele ei järgne. Seega viime sageli väärteomenetlused läbi ka väikeste rikkumiste puhul. Isegi kui trahv ei ole suur, tunneme, et oleme valesti käitunud isikutele vähemalt selgeks teinud, mida täpselt on valesti tehtud ja mis ei tohiks tulevikus kindlasti korduda. Isikud on siiani oma rikkumistest aru saanud ja selle vajaliku info ka oma tööandjateni viinud. Ootame huviga, mida toob kaasa käesolev aasta ning kuidas kaebuste ja pöördumiste arv muutub, samuti kas meie aktiivsest teavitustööst on kasu.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru