Möödunud aastal tegi inspektsioon suuri jõupingutusi, et lõpetada sotsiaalmeediagruppides ja -lehtedel inimeste võlaandmeid avaldavate isikute tegevus. Tegemist oli inspektsiooni omal initsiatiivil algatatud ulatusliku järelevalvemenetlusega, mis oli tingitud kodanike arvukatest kaebustest.
Menetlusi viidi läbi 7 andmetöötleja osas, kellest igaüks omakorda haldas 2–8 ebaseadusliku tegevusega Facebooki gruppi. Põhjus, miks teise inimese võlaandmeid ei tasuks sotsiaalmeedias avaldada, peitub selles, et vastav tegevus peab olema kooskõlas IKS (Isikuandmete kaitse seadus) §-s 10 sätestatud eesmärkide ja eeldustega. Nii on lubatud teise isiku võlaandmeid töödelda üksnes tema krediidivõimelisuse hindamisel või muul samasugusel eesmärgil, kusjuures enne andmete avaldamist peab olema kontrollitud, et väidetavad võlaandmed oleksid õiged ning andmeid tohib edastada ainult isikule, kes tõesti soovib teise inimese krediidivõimelisust kontrollida (nt enne temaga lepingu sõlmimist). Seega inimese võla piiramatule arvule isikutele internetis avaldamine nendele nõuetele mõistagi ei vasta.
Asjaolu, et kirjeldatud viisil isikuandmete avalikustamine võlgniku eraelu puutumatust ebamõistlikult palju riivab, tõestavad näited menetluspraktikast. Isegi kui isikul esineb kellegi ees võlgnevus, ei saa kuidagi pidada õigustatuks käitumist, kus selle isiku Facebooki sõbralistist otsitakse üles sama perekonnanimega isikud (kel on võlgnikuga tõenäoliselt mingisugune sugulusaste) ning neid hakatakse ähvardama ja neile nõudekirju saatma.
Me keegi ei peaks vastutama kellegi teise tegude eest ning ka võlgnevus on seotud just selle isikuga, kes selle enda nimele võtta otsustas. Sarnaselt ei peaks inimest sotsiaalmeedias võlglaseks tembeldama näiteks siis, kui talle on soovimatult saadetud kaupa, mida ta tellinud pole, kuid mille eest hakatakse temalt tasu nõudma. Kuna erinevalt maksehäireregistrist ei kontrolli Facebooki gruppide pidajad avaldatavate võlaandmete õigsust, siis on valeväiteid kellegi väidetavast võlgnevusest just seal lihtne avaldada. See aga pole õige.
Sestap tegi inspektsioon selliste Facebooki gruppide ja lehtede haldajatele möödunud aasta kevadel ettepaneku inimeste võlaandmete avalikustamise lõpetamiseks. Osa administraatoreid ja moderaatoreid lõpetas seejärel enda tegevuse, kuid osa ei täitnud neile inspektsiooni edastatud ettepanekut. Seejärel viis inspektsioon läbi täiendava monitooringu ja analüüsi ning tegi ülejäänud menetlusosalistele ettekirjutuse, milles põhjalikult selgitas kirjeldatud tegevuse õigusvastasust ja tegi ka sunniraha rakendamise hoiatuse juhuks, kui ettekirjutusi ei täideta. Praegu on neli andmetöötlejat neile tehtud ettekirjutused kohtus vaidlustanud, kuid taotletud esialgset õiguskaitset (kirjeldatud tegevusega jätkamiseks kuni kohtumenetluse lõppemiseni) halduskohus neile ei võimaldanud.
Seega juba praeguseks saab öelda, et suures osas on inimeste võlaandmete avalikustamine sotsiaalmeedias lõppenud ning inspektsiooni pikk ja ulatuslik menetlus on kandnud vilja.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru