AKI-l on palju elektroonilise otseturustuse menetlusi, kus andmetöötleja saadab korduvalt e-kirju ilma õigusliku aluseta. Paljuski on tegemist tehnilise süsteemiveaga, kus ei ole süsteemis märgitud, et inimene ei soovi e-kirju. Andmetöötleja peab olema valmis andmesubjektile tõendama nõusoleku olemasolu. E-kirju võib füüsilisele isikule saata eelneval nõusolekul. E-kirjas peab olema loobumislink, mis samuti ei ole paljudes otseturustuskirjades olemas. Andmesubjektil peab olema lihtne ja kiire viis elektroonse kanali kaudu kirjadest loobuda.
Sama käib SMS-ide kohta, milles tihtipeale puuduvad viited, kuidas järgmisi kirju või sõnumeid keelata. E-kirjade ja SMS-ide saatmine muutub aina riivavamaks viisiks ja seda tunnetavad kõik, kes soovimatuid kirju või sõnumeid saavad. Samuti peab mainima, et mõned riigiasutused saadavad uudiskirju ja ülevaateid, millest peab samuti olema võimalik loobuda.
Kõnedes on jätkuv metsamüügi või ostu temaatika ja samuti metsa hindamise teenuse pakkumine. Inspektsioon on pidanud tuvastama kõne tegija, sest kõne käigus helistaja ei ütle, millisest ettevõttest ta helistab ning kust ta on saanud telefoninumbri. Seetõttu tuleb algatada järelevalvemenetlus.
Kõnesid on ka vitamiinimüüjatelt ja teistelt kaupade pakkujatelt. Inspektsioon on seisukohal, et internetist ei tohi numbreid kokku rehitseda ja helistada neile eesmärgipäratult. Numbrile, mis on avaldatud eesmärgiga müüa näiteks kasutatud autot, ei tohiks helistada eesmärgiga müüa vitamiine või osta inimese kinnistut.
Statistikaameti osas oli menetlus, kus inimesele helistati korduvalt ja survestati teda küsitlusele vastama. Selline survestav käitumine ei ole õige, kui inimene on korduvalt ka keeldunud.
Selles menetluses selgitati Statistikaametile, et korduvalt helistada ei tohi, kui isik on avaldanud soovi nii kirjalikult kui ka telefonitsi, et ta ei soovi küsitlusele vastata. Inspektsioon tegi Statistikametile ettepaneku muuta helistamise korda nii, et korduvalt ei tohi helistada.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru