Meedia

Meedia

Iga inimene, kes kasutab internetti ja on sinna mõningal määral laadinud oma andmeid, puutub kokku küpsistega. Mis need küpsised täpsemalt ikkagi on? Kui ei tea, siis on võimalik guugeldada.

Peatükist saab lugeda natuke ka rämpsosti temaatikast ja andmekaitsest meedias.

Andmekaitse meedias
Ajakirjanduses ja sotisaalmeedias teistest isikutest piltide, videote või artiklite avaldamine tõi 2021. aastal inspektsioonile arvukalt kaebusi. Suur hulk nendest oli seotud artiklitega, mis on isikute kohta avalikustatud ning mida meediaväljaanded ei ole nõustunud muutma või eemaldama. Lisaks oli kaebusi Google’i otsingumootori otsitulemuste kohta, kui otsinguga oli võimalik jõuda teabeni, mida veebilehel endal (enam) avaldatud ei olnud. Teine suur osa kaebusi oli seotud sotsiaalmeedias avaldatud postitustega.
Guugeldatavus
Eelmise aasta üks läbiv märksõna meie töös oli guugeldatavus ehk teisisõnu inimese kohta teabe esitamine Google’i (jt interneti otsingumootorite) tulemustes. See häirib inimesi kõige enam – seda tunnetatakse kõige suurema privaatsuse riivena – , mistõttu saame sel teemal palju kaebusi.
Veebiküpsiste kasutamine
Andmekaitse Inspektsioon kirjutas 2019. aastal oma aastaraamatus põgusalt veebiküpsistest ja nende teavitamise korrast (vt Andmekaitse Inspektsiooni 2019 aastaraamat lk 9).
Rämpspost
AKI-l on palju elektroonilise otseturustuse menetlusi, kus andmetöötleja saadab korduvalt e-kirju ilma õigusliku aluseta. Paljuski on tegemist tehnilise süsteemiveaga, kus ei ole süsteemis märgitud, et inimene ei soovi e-kirju. Andmetöötleja peab olema valmis andmesubjektile tõendama nõusoleku olemasolu. E-kirju võib füüsilisele isikule saata eelneval nõusolekul. E-kirjas peab olema loobumislink, mis samuti ei ole paljudes otseturustuskirjades olemas. Andmesubjektil peab olema lihtne ja kiire viis elektroonse kanali kaudu kirjadest loobuda.