AKI andis 2022. aasta sügisel välja uue maksehäirete avaldamise juhendi, mille sisu ei olnud maksehäireregistrite pidajatele ja osadele krediidiasutuste katusorganisatsioonidele meeltmööda. Mõned ettepanekud kriitikutelt olid asjakohased või vähemasti andmekaitseõiguse vaatest vastuvõetavad ning seetõttu uuendas AKI 2023. aasta suvel juhendis mõningaid seisukohti. Lisaks kasutatavate mõistete lahtikirjutamisele täpsustas AKI muu hulgas järgnevat:
Enne andmete maksehäireregistris avaldamist peab maksehäireregister andmete õigsust kontrollima, kusjuures maksehäireregister võib selle kohustuse panna andmeid maksehäireregistrisse edastavale võlausaldajale, kuid sellisel juhul lepingus võlausaldajaga reguleerima, mis toimingud võlausaldaja enne andmete edastamist maksehäireregistrile andmete õigsuse tagamiseks kindlasti tegema peab.
Samuti peab maksehäireregister pidevalt võlausaldajate kontrollimise põhjalikkust monitoorima ja küsima pisteliselt andmete õigsust tõendavaid lisadokumente. Samuti peab maksehäireregister enne registrist andmete väljastamist kontrollima andmete küsija õigustatud huvi. Lepinguliste klientide puhul tuleb reguleerida lepingus, millistel tingimustel võib andmeid pärida ja asjaolu, et maksehäireregister kontrollib pisteliselt päringute õigustatust lisadokumentide alusel. Üksikpäringute puhul, kus ei ole andmete küsijaga püsilepingut, peab maksehäireregister iga päringu juures nõudma vähemalt lühikirjeldust asjaoludest, mis andmete saamise vajaduse tingivad.
AKI saab siiski hulgaliselt inimeste kaebusi maksehäirete avaldamise kohta. Üksikkaebuste eraldi menetlemine on aga ajamahukas ja ei too muutust maksehäireregistrite üldises praktikas. Seetõttu on AKI ette valmistamas maksehäireregistritele ettekirjutusi praktika üldiseks muutmiseks. Eeskätt näeb AKI probleemi maksehäiretega, mille summa on väiksem kui 100 eurot ja mis on inimese ainuke maksehäire.
AKI praktika näitab, et sellised maksehäired postitatakse maksehäireregistrisse eelkõige erinevate aegunud parkimise leppetrahvide sissenõudmiseks, mitte krediidivõimelisuse kohta info andmiseks ja reeglina ei ole sellistel inimestel tegelikkuses makseraskusi. Teiseks on probleem maksehäirete avaldamise ajaga – registrid soovivad andmeid avaldada maksimaalselt kaua ehk 5 aastat peale kohustuse rikkumise lõppemist või aegumist. Riigikohtupraktika ja IKÜM-i loogika eeldavad aga iga juhtumi puhul kaalumist, kui kaua on põhjendatud maksehäiret avaldada.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru