Kaamerad

Siin peatükis on võimalik lugeda kaamerate ja helisalvestamisest töökohal: kas see on lubatud ja millised on tööandja kohustused selle teavitamiseks? Ühtlasi puudutatakse kaamerate kasutamise korda korteriühistutes.

Ilmselt pole uudis, et töösuhetega seotud küsimused võtavad inspektsiooni töölaualt julgelt kolmandiku. Kuigi küsimused on aasta-aastalt jäänud suuresti samaks, paistab siiski suundumusi, mida soodustab tehnoloogia areng ja mõnevõrra ka tööandjate vähene teadlikkus. Kõige rohkem pöörduti inspektsiooni poole seoses videovalvega, samuti küsimustega, mis puudutasid töötaja andmetele ligipääsu ja e-posti sulgemist.
2021. aastal oli väga palju keskmisi või suurettevõtted, kelle osas inspektsioon järelevalvemenetlusi läbi viis – näiteks A. Le Coq AS, Olerex AS, Bauhof Group AS, Selver AS, Coop Eesti Keskühistu, Olympic Entertainment Group AS, Bondora Group AS, Bolt Technology OÜ, OnOFF Jaekaubanduse OÜ, Smarten Logistics AS.

Järelevalvemenetlused puudutasid nii ebaseaduslikke isikuandmete avalikustamisi võrgulehel, inimesele enda kohta käivate isikuandmete väljastamata jätmist kui ka andmekaitsetingimuste, kaamerate ja helisalvestiste kasutamise õigusliku aluse kontrolli.
Palju oli ka naabritevahelisi ja korteriühistute kaameravaidlusi. Kuna kaameraid paigaldatakse aina enam, on ka kaebuste arv suurenenud, mis omakorda suurendab inspektsiooni töömahtu.

Kaameraid paigaldatakse nii KÜ kui ka korteriomanike endi poolt. KÜ-s peab valvekaamera olema paigaldatud KÜ üldkoosoleku otsuse alusel.

On olnud olukordi, kus otsus puudub sootuks või kaamera on paigaldatud korteriomaniku poolt suunaga avalikule teele, ilma KÜ-ga konsulteerimata ja kooskõlastamata.