Facebooki platvormi kasutamine isikuandmete kaitse vaatest

Sotsiaalmeediaplatvormide populaarsus on viimase kümnendi jooksul hüppeliselt kasvanud nii erasfääris kui ka avalikus sektoris. Kahtlemata on üks populaarsemaid kanaleid Meta (Meta Platforms Ireland Limited) platvormide hulka kuuluv Facebook. Kuivõrd Facebooki kasutavad väga erineva demograafilise ja sotsiaalse taustaga inimgrupid, siis aitab Facebooki lehe kasutamine jõuda potentsiaalselt suurema hulga inimesteni kui seda võimaldavad mitmed alternatiivsed kanalid. Lisaks eraisikutele on ka ettevõtete ja avaliku sektori asutuste jaoks Facebooki lehe omamine muutunud tavapäraseks praktikaks. Kahtlemata on selliste lehtede kasutamisel mitmeid positiivseid külgi. Näiteks Politsei- ja Piirivalveamet kasutab Facebooki kadunud inimeste leidmiseks. Avaliku sektori asutused saavad selliste lehtede kaudu inimesi oma tegemistega kursis hoida ning tõsta avalikkuse teadlikkust olulistel teemadel. Samas võivad Facebooki lehe kasutamisega kaasneda ka teatavad riskid lehte külastavate inimeste privaatsusele.

Norra andmekaitseasutus koostas 2021. aastal mõjuhinnangu, et hinnata riske, mis võivad kaasneda andmekaitseasutusele Facebooki lehe loomisega. Mõjuhinnangus rõhutati andmekaitseasutuste rolli juhtfiguurina, mis toob kaasa kõrgendatud ootused isikuandmete töötlemisega kaasnevate riskide hindamiseks ja nendega arvestamiseks. Ühelt poolt oli vajalik hinnata asutuse huvi Facebooki lehe kasutuselevõtmiseks ning teiselt poolt ka lehte jälgivate inimeste huvi privaatsuse vastu.

Norra andmekaitseasutus selgitas oma mõjuhinnangus, et kuivõrd avalik asutus on lehe loomisel kaasvastutav töötleja koos Metaga, siis ei saa asutus ise lõpuni kindlaks määrata seda, kuidas toimub platvormil isikuandmete töötlemine. Isegi kui asutus teeb kõik endast oleneva, et andmekaitse põhimõtteid järgida ning muu hulgas isikuandmete töötlemist minimeerida (nt kommenteerimise võimaluse piiramise kaudu ning privaatsõnumite funktsiooni eemaldamise teel), siis ei peata see andmetöötlust, mida teeb Meta. Mõjuanalüüsis toodi muu hulgas esile asjaolu, et Meta andmekaitsetingimustes loetletud eesmärgid isikuandmete töötlemiseks on küllaltki üldised ja ei pruugi tagada terviklikku ülevaadet sellest, mida Meta isikuandmetega teeb, arvestades andmetöötlemise suuremahulisust ja keerukust. Seejuures ei ole asutusel, kes soovib Facebooki lehte avada, võimalik Metaga eraldi läbi rääkida töötlemisele kohalduvaid lepingutingimusi, kuivõrd kõikidele veebilehe omanikele kohalduvad standardtingimused. Mõjuhinnangu tulemusel otsustas Norra Facebooki lehte mitte kasutusele võtta. (https://www.datatilsynet.no/contentassets/8561465062b04a6b904c8c3 573a24687/full-report-en_risk-assessment_shouldthe-norwegian-data-protection-authority-create-apage-on-facebook.pdf)

Norraga sarnase mõjuhinnangu on lasknud koostada ka Madalmaade valitsus. Mõjuhinnangu tulemusel tuvastati 7 isikuandmete kaitsega seotud kõrget riski. Riskidena toodi muu hulgas esile probleemid isikuandmetega seotud õiguste teostamisega ning Meta edasise töötlemise üle kontrolli kaotamisega. Samuti on Facebooki lehe kasutamisega seotud riske uurinud Saksa andmekaitseasutus. 2021. aastal andis Saksamaa föderaalse andmekaitseasutuse juht Ulrich Kelber tungiva soovituse kõikidele avaliku sektori asutustele oma fännilehtede sulgemiseks. See soovitus hõlmas ka valitsuse ametlikku veebilehte, millel oli tol hetkel üle miljoni jälgija. (https://www.privacycompany.eu/blogposten/dpia-on-government-use-of-facebook-pagesseven-high-data-protection-risks)

Kelber tõi oma pöördumises Norra mõjuhinnanguga sarnaselt esile, et Facebook ei avalda fännilehtede omanikele piisavat ülevaadet selle kohta, kuidas lehe jälgijate isikuandmeid töödeldakse, mis tekitab kõhklusi läbipaistvuse põhimõtte järgimise osas. Rõhutati ka seda, et avalikud asutused ei peaks oma veebilehe jälgijate isikuandmeid avaldama kolmandatele osapooltele (st Metale). Muu hulgas kasutab Meta külastajate isikuandmeid isikustatud reklaami edastamiseks, seejuures kasutatakse ka nende külastajate isikuandmeid, kes ei ole platvormile eraldi kontot loonud. (https://iapp.org/ news/a/german-dpa-tells-government-organizations-to-shut-down-facebook-pages/)

Isikustatud reklaamidega seotud problemaatikat ning seda, kas Meta järgib sellise reklaami edastamisel andmekaitsereegleid, on aastaid uuritud. Euroopa Andmekaitsenõukogu tegi 2022. aasta detsembris otsuse, milles leidis, et Meta ei tohi isikustatud reklaami edastamiseks tugineda lepingulisele alusele. (https://edpb.europa.eu/ourwork-tools/our-documents/binding-decision-board-art-65/binding-decision-32022-dispute-submitted_en)

2023. aasta 27. oktoobril tegi Andmekaitsenõukogu uue otsuse, milles leiti, et ka õigustatud huvi alusel isikustatud reklaami edastamine ei ole isikuandmete kaitse üldmäärusega (edaspidi: üldmäärus) kooskõlas. Otsuses rõhutati, et Meta ei ole oma tegevust endiselt varasemate otsustega vastavusse viinud ning kohene keelavate meetmete kasutuselevõtmine on vajalik isikute õiguste ja vabaduste kaitsmiseks (https://edpb.europa.eu/ system/files/2023-12/edpb_urgentbindingdecision_202301_no_metaplatformsireland_en_0.pdf). Meta võttis juba enne otsuse tegemist kasutusele uue nõusolekul põhineva süsteemi, mis võimaldab kasutajal valida, kas lubada isikustatud reklaami näitamine või maksta igakuiselt reklaamist keeldumise eest, et hoida sellisel otstarbel ära isikuandmete töötlemine. Tänaseni puudub otsus, mis kinnitaks, et Meta on suutnud oma tegevuse üldmäärusega kooskõlla viia.

Lisaks isikustatud reklaami edastamisele on Metale ette heidetud ka teisi isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisi. Kümnest kõige suuremast trahvist pooled on suunatud Meta ja Metale kuuluvate platvormide vastu, seejuures kuulub ka kõige suurem üldmääruse alusel määratud trahv (1,2 miljardit eurot) Metale. Tänaseks on Facebooki veebileht kasutusel vaid mõnel üksikul andmekaitseasutusel. Selline kahanev arengusuund on mõistetav, kuna vähemalt käesoleval hetkel ei ole andmekaitseasutusel Facebooki lehe kasutamisel võimalik täie kindlusega tagada, et kõiki üldmääruse reegleid järgitakse ning et lehe külastajate isikuandmed oleks kaitstud. Seetõttu ei pruugi sellise lehe kasutamisega kaasnevad ohutegurid kaaluda üles veebilehe kasutamise positiivseid külgi.