Siin peatükis on võimalik lugeda maksehäirete avaldamise tähtaegadest ja sotsiaalmeediagrupis võlaandmete avaldamisest. Ühtlasi saab kiire ülevaate positiivse krediidiregistri projektist.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru
Maksud
Möödunud aasta menetluspraktikas on enim probleeme tekitanud segased võlanõuded, mille tekkimise aluseid maksehäireregistrite pidajad või võlausaldajad põhjendada ei suuda. Kuna maksehäire avaldamise puhul on tegemist isikuandmete avaldamisega, siis peavad just maksehäireregistri pidaja ja võlausaldaja suutma tõendada, et andmed võla kohta on õiged. Selleks peavad nii võlausaldajal kui ka maksehäireregistri pidajal olemas olema nõuet tõendavad dokumendid, sh dokumendid, millest nähtub nõude tekkimise alus (sh leping). Seega ei piisa nõude tõendamiseks ainult arve olemasolust.
Möödunud aastal oli inspektsioonil võimalik avaldada arvamust nn positiivse krediidiregistri projekti kohta. Erinevalt juba tegutsevatest negatiivsetest krediidiregistritest (maksehäireregistrid) koondaks positiivne krediidiregister isikute kõik finantskohustused olenemata sellest, kas isikul esineb laenude tagasimaksmisel võlgnevusi või mitte. Registri eesmärk oleks seega isikute tegelikest võlakohustustest parema ülevaate andmine ja loodetavasti aitaks see kaasa vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmisele.
Möödunud aastal tegi inspektsioon suuri jõupingutusi, et lõpetada sotsiaalmeediagruppides ja -lehtedel inimeste võlaandmeid avaldavate isikute tegevus. Tegemist oli inspektsiooni omal initsiatiivil algatatud ulatusliku järelevalvemenetlusega, mis oli tingitud kodanike arvukatest kaebustest.