Guugeldatavus

Eelmise aasta üks läbiv märksõna meie töös oli guugeldatavus ehk teisisõnu inimese kohta teabe esitamine Google’i (jt interneti otsingumootorite) tulemustes. See häirib inimesi kõige enam – seda tunnetatakse kõige suurema privaatsuse riivena – , mistõttu saame sel teemal palju kaebusi.

2021. aastal (ning jätkuna 2022. a) tegime ettekirjutused infoportaalidele, kes pakuvad inimeseja ettevõttepõhist teavet, mida nad on ise kokku kogunud kõikvõimalikest allikatest (äriregister, kohtulahendid, Ametlikud Teadaanded, kinnistusraamat, maksehäired, meediakajastused). Üks probleem oligi isikuandmete avaldamine otsingumootoritele indekseeritavalt. Nii andis Google inimese ees- ja perekonnanime sisestades kõigepealt 5–6 infoportaalide vastet inimese seostest juriidiliste isikutega. See aga tähendas, et nime alusel guugeldades oli lihtsasti leitav tema kuulumine korteriühistu juhatusse (mis ilmselgelt viitab enamjaolt sellele, kus inimene elab) ja muudesse mittetulundusühingutesse (mis võivad olla ka väga spetsiifilised, nt vähihaigete lapsevanemate liit või seksuaalvähemuste ühendus).

Selgitasime juba 1.06.2020 avaldatud seisukohas, et isikuandmete avaldamine saab toimuda üksnes õigustatud huvi alusel ning isikuandmete avalikustamine piiramatule isikute ringile internetis otsingumootoritele indekseeritavalt lubatav ei ole. Inspektsiooni hinnangul on infoportaalide eesmärk füüsilise isiku nime indekseeritavusel oma teenuse reklaam ning seeläbi kliendi saamine ja/või talle teenuse müümine. Paraku ei luba ka reklaamiseadus inimese andmeid ilma tema enda nõusolekuta reklaamis kasutada.

Samuti tuleb arvestada, et Google salvestab andmed vahemällu, mis tähendab isikuandmete töötlemist kolmandas riigis (väljaspool ELi ja ELi majanduspiirkonda). Avalikustades isikuandmed oma veebilehel otsingumootorile indekseeritavana, võimaldab andmetöötleja teadlikult andmete edasist kogumist ja kolmandasse riiki edastamist. Sellise tagajärjega peab andmete avalikustaja arvestama ning sel viisil avalikustamiseks peab tal olema õigustus – õiguslik alus.

Töö sel teemal jätkub, sest vaatamata saadud ettekirjutustele avaldavad kahjuks mitmed infoportaalid jätkuvalt isikuandmeid guugeldatavana (Äripäeva infopank sai ettekirjutuse märtsis 2022, scorestorybook ja inforegister - Register OÜ juunis 2021, ent vaidlustas selle kohtus). Samasugune probleem on arstide hindamise portaaliga tervisetrend.ee. Ka selles avalikustatavad arstide andmed on indekseeritavad. Eelmisel aastal üllatas meid aga negatiivselt Äriregistri platvormiuuendus, millega kaasnes äriregistri andmete guugeldatavus. Asja uurides selgus, et äriregistrisse kantud isikuandmete guugledatavana avalikustamine oli Justiitsministeeriumi teadlik valik.

Justiitsministeerium põhjendas seda muu hulgas avaandmete regulatsioonile viidates, et avaliku teabe seaduse § 31 lg 8 alusel avaandmeteks olevate isikuandmete taaskasutamise viisi piiranguid saab seada vaid juhul, kui taaskasutamiseks andmise viis kahjustab oluliselt isiku eraelu puutumatust. Justiitsministeeriumi hinnangul see, et otsingumootoritest on leitav inimese nimi, isikukood ja ühingu juhatuse liikmeks oleku fakt, ei kahjusta oluliselt inimese eraelu puutumatust. Andmekaitse Inspektsioon sellega nõustuda ei saa. Isikukoodi otsingumootorite tulemustes pole varem kunagi aktsepteeritavaks peetud. Samuti pole tegemist pelgalt „juhatuse liikmeks oleku faktiga“, vaid nende pinnalt saab teha järeldusi.

Interneti otsingumootori pidaja on küll eraldiseisev vastutav andmetöötleja, kellelt saab nõuda andmete eemaldamist. Ent see ei õigusta andmete avalikustaja poolt andmete avalikustamist sellisel viisil, et neid saavad otsingumootorid indekseerida. Sellisel viisil isikuandmete avalikustamine suurendab eraelu puutumatuse riivet ning kallutab kaalukausi selgelt inimese kahjuks. Sobivaks ei saa pidada vaikevalikut, et kõikide inimeste andmed avalikustatakse indekseeritavalt (sisuliselt paisatakse internetti) ning iga inimene peab selle tagajärje likvideerimiseks hakkama esitama interneti otsingumootorite pidajatele taotlusi. Eriti ei peaks seda tegema riik ise.