Euroopa Andmekaitsenõukogu koostab suuniseid nii isikuandmete kaitse üldmääruse kui ka õiguskaitseasutuste direktiivi paremaks tõlgendamiseks ning praktikate ühtlustamiseks. Euroopa Andmekaitsenõukogu võttis 2022. aastal vastu üheksa suunist, millest seitse suunati huvigruppidele arvamuse avaldamiseks avalikku konsultatsiooni. Suunised on nii andmesubjektidele, -töötlejatele, õiguskaitseasutustele kui ka järelevalveasutustele endale.
Aasta alguses võttis andmekaitsenõukogu vastu suunised õigusele oma andmetega tutvuda. Need on eelmise aasta ainsad konkreetselt andmesubjektile suunatud juhised.
Suunistes selgitatakse, et oma andmetega tutvumise õiguse eesmärk on anda üksikisikutele piisavat, läbipaistvat ja kergesti kättesaadavat teavet oma isikuandmete töötlemise kohta, et nad saaksid olla teadlikud töötlemise seaduslikkusest ja töödeldavate andmete täpsusest ning seda kontrollida. See lihtsustab, kuid ei ole tingimuseks, üksikisikul muude õiguste kasutamist, näiteks õigust andmete kustutamisele või parandamisele.
Lisaks täpsustati suunistes, et õigust tutvuda oma andmetega tuleb eristada teistest sarnastest õigustest, millel on teised eesmärgid, näiteks avalikele dokumentidele juurdepääsu õigus. Lisaks täpsustati suunistes, millistest osadest koosneb õigus tutvuda oma andmetega.
Andmetöötlejale olid eelmise aasta suunistest kõige olulisemad isikuandmete kaitse üldmääruse alusel esitatud rikkumisteadete suunised. Suunistes kirjeldatakse, mida tuleks pidada isikuandmetega seotud rikkumiseks ja kuidas saab nimetatud rikkumisi omakorda liigitada. Selgitati, keda ja millal tuleb rikkumisest teavitada ning millised tähtajad järelevalveasutusele teavitamisel kohalduvad. Seoses teavitamisega käsitleti mh, millal saab lugeda, et andmetöötlejale on rikkumine teatavaks saanud.
Rikkumisteadete esitamise suunised toovad välja ka ohu hindamise kriteeriumid ja selle, kuidas on mõjuhinnanguga võimalik hüpoteetiliselt võimalikku ohtu tõrjuda. Lisaks on andmetöötleja kohustus pidada rikkumise kohta sisemist registrit.
2022. aastal avalikku konsultatsiooni jõudnud suunistest oli vaid üks õiguskaitseasutustele mõeldud – suunised näotuvastustehnoloogiate kasutamise kohta õiguskaitseasutustes.
Suunised puudutavad Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandi õigusloojaid ning õiguskaitseasutusi ning nende ametnikke näotuvastustehnoloogiate süsteemide rakendamisel ja kasutamisel.
Suuniste eesmärk on näidata näotuvastustehnoloogiate võimalikke kasutusviise (sh nii 1 : 1 olukordades, aga ka suurtes rahvahulkades) ja kohaldatavat raamistikku õiguskaitse valdkonnas (eelkõige õiguskaitseasutuste direktiivi arvesse võttes). Lisaks pakuvad suunised praktilisi juhiseid õiguskaitseasutustele, kes soovivad hankida ja võtta kasutusele näotuvastustehnoloogiate süsteemi, samuti kirjeldatakse tüüpilisi juhte ja loetletakse asjakohaseid kaalutlusi, eelkõige seoses vajalikkuse ja proportsionaalsuse kontrolliga.
Järelevalveasutustele mõeldud haldustrahvide arvutamise suunised said 2022. aastal valmis ja edastati avalikku konsultatsiooni. Haldustrahvide suunised võeti vastu selleks, et ühtlustada metoodikat, mida järelevalveasutused trahvisumma arvutamisel kasutavad. Suunistes selgitatakse andmekaitsenõukogu välja töötatud metoodikat, mille kohaselt koosneb haldustrahvi arvutamine viiest etapist. Lisaks etappidele rõhutatakse suunistes, et trahvi arvutamine ei ole pelgalt matemaatiline tegevus, vaid pigem määravad lõpliku summa, mis võib varieeruda mistahes miinimumsumma ja seadusliku maksimumsumma vahel, konkreetse juhtumi asjaolud.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru