Andmekaitsespetsialist – IKÜMi kohaselt andmekaitseametnik, vastutava või volitatud töötleja poolt määratud isik, kes täidab IKÜMis ettenähtud ametiülesandeid.
Andmekogu – on riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.
Andmeladu – ühiskasutusega andmekogu, mis võib koosneda mitmest mis tahes tüüpi andmeid sisaldavast andmebaasist ning hõlmab organisatsiooni kõiki andmeid.
Andmesubjekt – isik, kelle andmeid töödeldakse.
Andmetöötleja – vastutav, volitatud või kaasvastutav andmete töötleja.
Anonümiseerimine – isikuandmete viimine kujule, kus isik ei ole enam otseselt ega kaudselt tuvastatav; anonümiseeritud andmeid ei saa viia tagasi isikut tuvastavale kujule.
Avalik teave – mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud avalikke ülesandeid täites.
Biomeetrilised andmed – konkreetse tehnilise töötlemise abil saadavad isikuandmed isiku füüsiliste, füsioloogiliste ja käitumuslike omaduste kohta, mis võimaldavad kõnealust füüsilist isikut kordumatult tuvastada või kinnitavad selle füüsilise isiku tuvastamist, näiteks näokujutis ja sõrmejälgede andmed.
Eriliigilised isikuandmed – andmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed (ennekõike sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutised), terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.
Isikuandmed – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta.
Isikuandmete töötlemine – isikuandmete või nende kogumitega tehtav toiming, sh kogumine, säilitamine, jäädvustamine, edastamine jne.
Isikuandmetega seotud rikkumine – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu.
Küpsised – väike tekstifail, mis salvestatakse seadmesse, kui külastatakse kellegi kodulehte. Küpsised võimaldavad kodulehel mugavamat navigeerimist, jättes meelde kasutaja eelistusi, keele valikut, kirja suurus vms. Küpsiseid kasutatakse ka statistiliste andmete kogumiseks.
Metaandmed – mingeid andmeid kirjeldavad andmed ehk nii-öelda andmed andmete kohta, näiteks faili kohta on metaandmeteks faili autor, koostamise kuupäev jne.
Märgukiri – isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks; või annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet.
Pseudonümiseerimine – isikuandmete viimine kujule, kus isikuandmeid ei saa täiendavat teavet kasutamata seostada konkreetse isikuga.
Seire – andmetöötlejate praktikate kaardistamine üldisest olukorrast ülevaate saamiseks.
Selgitustaotlus – isiku pöördumine, millega taotletakse teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist, sh õigusalase selgituse andmist.
Teabenõue – teabenõue on teabenõudja poolt teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks või taaskasutamiseks. Teabenõudega saab küsida asutuses olemasolevaid dokumente, mis on saadud või loodud avalikke ülesandeid täites.
Teabevaldaja – riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik ning teatud juhtudel ka eraõiguslik juriidiline isik, kui ta täidab avalikku ülesannet.
Vaie – kui isik leiab, et haldusaktiga või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib ta selle vaidlustada ehk esitada vaide.
Vastutav töötleja – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid.
Volitatud töötleja – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel.
Õiguslik alus – isikuandmete töötlemine saab olla seaduslik vaid siis, kui on täidetud vähemalt üks IKÜMi artiklites 6 või 9 loetletud alustest.
AKI – Andmekaitse Inspektsioon
AvTS – Avaliku Teabe seadus
ABIS – Automaatse Biomeetrilise Isikutuvastuse Süsteem
AKS – Andmekaitsespetsialist
E-ITS – Eesti infoturbestandard, https://eits.ria.ee/
ESS – Elektroonilise side seadus
GDPR ehk IKÜM – Isikuandmete kaitse üldmäärus, ametlik nimi EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)
IKS – Isikuandmete kaitse seadus
IMI – siseturu infosüsteem ehk Internal Market Information System
NETS – Nakkushaiguste Ennetamise ja Tõrje Seadus
SHP – Faililaiend (Eri 3D-disainiprogrammide loodud ja/või kasutatud objekt, tavaliselt kolmemõõtmeline pilt, mis on kujutatud tippude ja joontega määratletud hulknurkade abil - võib olla ka 2D joonis)
TsÜS – Tsiviilseadustiku Üldosa
VõS – Võlaõigus Seadus
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru