Möödunud aastal oli inspektsioonil võimalik avaldada arvamust nn positiivse krediidiregistri projekti kohta. Erinevalt juba tegutsevatest negatiivsetest krediidiregistritest (maksehäireregistrid) koondaks positiivne krediidiregister isikute kõik finantskohustused olenemata sellest, kas isikul esineb laenude tagasimaksmisel võlgnevusi või mitte. Registri eesmärk oleks seega isikute tegelikest võlakohustustest parema ülevaate andmine ja loodetavasti aitaks see kaasa vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmisele.
Arvestades, et loodav register koosneks peamiselt isikute võlaandmetest, kaasneb selle väljatöötamisega mõistagi palju andmekaitsega seonduvaid kitsaskohti, millele on AKI (Andmekaitse Inspektsioon) tähelepanu pööranud. Esiteks tuleb selgeks teha, milline saaks olema õiguslik alus isikute krediidiandmete pärimiseks registrist – kas selleks oleks IKÜM (Isikuandmete kaitse üldmäärus) art 6 lg 1 p f kohane õigustatud huvi või loodaks selleks sootuks uus siseriiklik norm. Maksehäireregistrite puhul näitab menetluspraktika, et paraku leiavad liiga paljud inimesed end omavat õigustatud huvi teise isiku võlaandmetega tutvumiseks. Kui lisaks puudub registripidajal andmete pärijate üle piisav kontroll, võibki tulemuseks olla andmete lubamatu väljastamine.
Lisaks on inspektsioon soovitanud positiivse krediidiregistri puhul mõelda läbi see, kuidas tagada inimeste kohta võimalikult väheste andmete kogumine ning registris kajastatavate andmete õigsus. Näiteks vähenevad isiku laenukohustused regulaarselt ja selleks, et tagada registriandmete õigsus, tuleks registrit pidevalt ajakohastada. Maksehäireregistrite analoogia pinnalt saab öelda, et kui võlgnetav summa ei ole andmete väljastamisel laenu põhiosa, intresse ja viivist puudutavas osas lahti kirjutatud, tekitab see segadust võlgnikele ega anna piisavalt adekvaatset ülevaadet andmesubjekti maksekäitumisest ka andmete pärijale. Seega registrist väljastatav andmekoosseis peaks olema minimaalne, kuid võimalikult täpne.
Viimasena on oluline läbi mõelda ka registri infotehnoloogiline lahendus. Eelistatud oleks, et krediidiandjatel oleks võimalik andmeid pärida läbi andmevahetuskanali, mis eeldab, et igal krediidiandjal on olemas enda andmekogu koos vajalike andmetega. Sel juhul saab teine krediidiandja, kui isik laenu taotlemiseks hoopis tema poole pöördub, teha päringu nt laenutaotleja kodupanga andmekogusse. Alternatiivne variant oleks, et isikute krediidiandmed ei asu iga krediidiandja juures eraldi, vaid paisatakse kokku ühte andmekogusse, kust krediidiandjad saavad isikute kohta päringuid teha. Mida rohkem isikuandmeid ühes kohas asub, seda vähem on riskid maandatud, mis omakorda muudab sagedasemaks õigustamatute päringute teostamised, vale isiku krediidiandmete ekslikud väljastamised jms rikkumised.
AKI loodab panustada sellise registri loomisesse, mis ühest küljest aitab kaasa finantskeskkonna läbipaistvusele ning vastutustundliku laenamise põhimõttele, kuid teisalt tagab inimeste võlaandmete kohase töötlemise.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru