Enne 2021. aasta kohaliku omavalitsuse valimisi saatsime kõikidele erakondadele meeldetuletuseks ringkirja, mida peaks jälgima isikuandmete töötlemisel. Eelkõige puudutas see valimisreklaami tarbeks valijate andmete töötlemist. Samuti palusime üle vaadata, et äriregistris ei oleks liikmete kohta vigaseid ega topelt kandeid https://ariregister.rik.ee/est/political_party. Sellest hoolimata jõudis meieni pärast valimisi kolm rikkumist, mille osas pidime tegema isikutele noomitused:
1. Narva Kunstikooli direktor, kes kasutas lastevanemate e-posti aadresse ilma nende eelneva nõusolekuta selleks, et saata neile kooli üldaadressilt enda kohta valmisreklaami.
2. Erakonna nimekirjas kandideerinud isik, kes kasutas äriregistri avalikke andmeid korteriühistute juhatuse liikmete kohta (elukoha piirkond, e-posti aadress), saates seejärel viimastele e-posti teel oma valimisreklaami.
3. Erakonna nimekirjas kandideerinud tervishoiutöötaja, kes kasutas töötades saadud patsientide kontaktandmeid, helistades neile aastaid hiljem ning paludes kohalikel valimistel enda poolt hääletada.
Sellest võib järeldada, et erakonnad ei ole ise oma kandidaate piisavalt juhendanud. Arvestama peaks ka seda, et tihtilugu võib kandidaat sellise ebakohase käitumisega tuua kaasa tervele erakonnale negatiivset mõju.
Enne valimisi tekib paljudel huvi ka üle kontrollida, kas nad on end „unustanud“ mõne erakonna nimekirja. Nt võib nii avastada end ka hoopis teise erakonna nimekirjast, kui erakond on vahepeal ühinenud (nt Eesti Rahvaliidu liikmed, kes ootamatult said EKRE liikmeteks). Tuletasime erakondadele meelde, et isiku taotlusel peavad nad ta erakonna nimekirjast kustutama.
Kiirem variant erakonna poole pöördumise asemel on see, kui minna äriregistri ettevõtjaportaali. Sinna tuleb kas ID-kaardi või pangalingi kaudu sisse logida ning seejärel valida link "Erakonna nimekirjad". Seal tuleb üles otsida link nimega "Erakonnast väljaastumise teate koostamine", millele klikkides on võimalik täita erakonnast väljaastumise avaldus. Samas keskkonnas saab väljaastumise avalduse ka allkirjastada, peale mida on isik automaatselt erakonna liikmete nimekirjast välja arvatud. Allkirjastatud dokumenti on hiljem võimalik näha menüüpunkti „Erakonda kuuluvus“’ alajaotuses „Lahkumisavaldused“. Samas saab isik ise või erakond ainult luua/muuta liikmelisuse lõpetamise kannet. Juhul, kus isik leiab, et ta on algusest peale kantud ekslikult mõne erakonna nimekirja, siis peaks ta kande kustutamiseks pöörduma tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel kohtute registriosakonna poole.
Aastal 2022 algatasime järelevalvemenetluse riigi valimisteenistuse suhtes seoses kandideerijate andmete töötlemise ja valimisteenistuse kodulehel avaldatud andmekaitsetingimustega. Menetluse tulemusel said 2023. aasta riigikogu valimiste kandidaadid esitada oma andmed uuendatud kandideerimisavaldusel, kus on kandidaadi jaoks selgelt kirjas, milliseid kandidaadi esitatud isikandmeid avalikustatakse, kas seaduse või nõusoleku alusel, ja milliseid mitte.
Lisaks saab korrigeeritud andmekaitsetingimustest täpse ülevaate, milliseid isikuandmeid, millisel eesmärgil ja õiguslikul alusel valimistega seoses töödeldakse ning kui kaua isikuandmeid säilitatakse. Kuigi valimised.ee lehel sai isikuandmete töötlemisega seonduv selgemaks nii kandidaadile kui lehe külastajale, siis on seadusandja regulatsioonidega jätnud teatud erisused. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 33 lõige 4 sätestab, et riigi valimisteenistus avaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 3, 6, 7 ja 8 ning lõikes 3 sätestatud andmed. Täpsemalt tähendab see, et avaldatakse kandidaadi ees- ja perekonnanimi, erakondlik kuuluvus, kontaktandmed, andmed hariduse ning töökoha ja ameti kohta. Kolmas lõige kohaldub kui kandidaadil on teine kodakondsus, mis sel juhul ka avaldatakse.
Analoogne säte on ka Riigikogu valimise seaduse § 28 lõikes 3. Antud juhul avaldatakse lehel valimised.ee lisaks seaduses reguleeritule kandidaadi sünniaeg. Seega nende andmete avaldamise ainsaks aluseks saaks olla isiku nõusolek, mis osas peab arvestama, et isik võib igal hetkel oma nõusoleku tagasi võtta ja nõuda andmete avaldamise lõpetamist. Samuti ka seda, et isik peab saama valida, kas ta nende andmete avalikustamisega nõustub. See ei tohi seada teda teiste kandidaatidega võrreldes halvemasse seisu. Võrdluseks erakonnaseaduse § 8¹ lõike 1 alusel kantakse äriregistris peetavasse nimekirja isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, liikmeksastumise ning väljaastumise või väljaarvamise aeg. Avalikus vaates näidatakse isikukood/sünniaeg real isikukoodi asemel sünniaega, mis on isikuid vähemkahjustavam valik ja täidab ära sama eesmärgi (nimekaimude vältimine).
Seega on seadusandja oma regulatsioonidega jätnud kummalise erisuse, kus kõikide erakonna liikmete kohta võib avalikustada äriregistris lisaks nimele ka nende isikukoodi (kuigi sellest avaldatakse vaid sünniaeg). Seejuures on aga valimistel kandideerijate puhul nende sünniaja avaldamiseks vajalik isiku eelnev nõusolek. Selgelt suurem põhjendatud huvi on avalikkusel just kandidaatide andmete vastu, mitte kõigi erakonna nimekirjas olevate isikute vastu. Kandidaate võib olla samanimelisi, mistõttu on sünniaja lisamine üldiselt põhjendatud. Kuniks seda ei lisata regulatsiooni, ei ole võimalik kasutada sünniaja avaldamiseks muud alust, kui isiku eelnev nõusolek. Seadus ei reguleeri ühelgi juhul andmete avalikustamise tähtaegu. Seega peaks avaldaja lähtuma üldisest põhimõttest, et andmeid avalikustatakse nii kaua ja selles mahus, mis on vajalikud eesmärgi täitmiseks.
Valimised.ee lehel eemaldatakse nt kandideerijate andmetest avalikust vaatest poole aasta möödudes mõned andmeväljad (töökoht ja amet, kontaktandmed). Leiame, et see on hea praktika näide. Äriregistris olevad andmed on nähtavad, aga igavesest ajast igavesti. Kas igaühel on tarvis teada iga isiku kohta erakonda astumiste teavet, jääb küsitavaks. Kandideerinud isikute osas on avalikkuse huvi oluliselt selgem ja põhjendatum. Veel suurem põhjendus on nende osas, kes on saanud valitud ja täidavad/on täitnud valijate ees avalikku ülesannet. Andmetöötleja peaks alati valima meetmed, millega kaasneks võimalikult väike riive isikute eraelu puutumatusele. See tähendab, et eesmärgi saavutamiseks tuleb isikuandmeid töödelda minimaalselt ja kustutama koheselt, kui eesmärk on täidetud.
Nt kui avalikustaja valib variandi, et isikud on oma nime alusel avalikele otsingumootoritele leitavad, siis on see isikute privaatsust oluliselt rohkem kahjustavam. Soovitame seetõttu alati tungivalt valida võimalus ka seaduse alusel andmete avaldamisel valida viis, kus andmed on leitavad vaid otse lehelt otsides, mitte nö guugeldades. Kui avalikustatakse ka isikute kontaktandmeid, siis lisaks privaatsuse riivele loob see võimaluse korjata robotitel kokku isikute kontaktandmeid, et kasutada neid muul eesmärgil. Seega võiks kaaluda kas endiste erakonna liikmete andmed jääks teatud aja möödudes äriregistris nähtavaks, kuna eelkõige tundub, et seadusandja peamine mõte on olnud see, et avalikkus saaks kontrollida hetkelist liikmelisust. Põhjendatud võib olla jälgida liikmete liikumisi ja erakondade vahetamist, aga kas see on põhjendatud, kui liikmelisuse lõppemisest on juba nt 10 aastat möödunud?
Jätame selle teema mõtisklemiseks ja tuletame sellega meelde, et isikuandmete töötlemise üks oluline aspekt on alati aeg. Igavene töötlemine ja säilitamine ei peaks olema mitte vaikimisi valik, vaid erand. Mida rohkem me arvutimaailma kolime, seda suuremalt puudutab kõikide andmete säilitamise teema ka digiprügi teemasid, kus lisaks turvariskide vähendamisele peaks andmetöötleja eelistama ebavajalike andmete kustutamist ka rohelise mõtteviisi toetamiseks.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru