Ilmselt pole uudis, et töösuhetega seotud küsimused võtavad inspektsiooni töölaualt julgelt kolmandiku. Kuigi küsimused on aasta-aastalt jäänud suuresti samaks, paistab siiski suundumusi, mida soodustab tehnoloogia areng ja mõnevõrra ka tööandjate vähene teadlikkus. Kõige rohkem pöörduti inspektsiooni poole seoses videovalvega, samuti küsimustega, mis puudutasid töötaja andmetele ligipääsu ja e-posti sulgemist.

Suuremat huvi tunti ka selle vastu, kas ja kuidas on lubatud töökohal heli salvestamine. Enamikul juhtudest käib heli salvestamisega kaasas videovalve küsimus ja vastupidi. Kuigi kaamerad ja videovalve on meie elus olnud juba kaua, siis paraku kipuvad tööandjad neid endiselt läbi mõtlemata paigaldama. Ei selgitata välja, millisel õiguslikul alusel see on võimalik ja millist dokumentatsiooni nõuab.

Miks ei piisa, kui töötaja kinnitab, et on kaameraga nõus?

Isikuandmete töötlemiseks peab olema mõni Euroopa isikuandmete kaitse üldmääruses välja toodud õiguslik alus. Töösuhte ajal töötaja isikuandmete töötlemine saab olla seaduslik, kui see on seotud lepinguliste kohustustega, tööandjale seadusest tulenevate kohustuste täitmisega või kui tegemist on tööandja või kolmanda isiku õigustatud huviga. Harva tuleb õigusliku alusena kõne alla ka töötaja nõusolek. Tööandja peab läbi viima põhjaliku ja dokumenteeritud õigustatud huvi analüüsi. Ekslikult arvavad paljud tööandjad, et kui töötajad on kaamerate kasutamisega nõus, ei pea õigustatud huvi analüüsi läbi viima. Päris nii see ei ole. 

Töötaja nõusolek saab aluseks olla vaid neil juhtudel, kui isikuandmete töötlemine ei ole vältimatu ja töötajal on tõepoolest võimalik vabalt otsustada, kas ta soovib anda nõusoleku. See tähendab, et nõusolekut peab olema võimalik alati tagasi võtta. Eelmisel aastal oli inspektsioonil juhtum, kus lisaks sellele, et kaamerate kasutamisel toetuti vaid töötajate nõusolekule, soovis tööandja kaamerast tööruumis teha avalikku otseülekannet, leides, et see on vajalik töölepingu täitmiseks.

Lepingulise kohustuse täitmise alusele saab tugineda siiski üksnes juhul, kui kaamerat ongi vaja reaalselt ja otseselt töölepingu täitmiseks. Nõusoleku puhul on tähtis meeles pidada, et kui tööandjal on vaja oma eesmärkide täitmiseks andmeid töödelda, ei saa ta tugineda töötaja nõusolekule, kuna seaduse mõistes ei sõltu andmetöötlus sellisel juhul töötaja tahtest. Lisaks ei loeta nõusolekut töösuhetes üldjuhul vabatahtlikuks, sest töötaja ja tööandja asuvad ebavõrdses positsioonis.

Lisaks tasuks mõelda sellele, et nõusolekut on võimalik alati tagasi võtta ja sellisel juhul ei tohi töötaja kaamera vaatevälja enam sattuda. Tööandjal tekib kohustus sulgeda kaamera igal hetkel, kui töötaja kaamera ette satub, mis on tegelikult võimatu. Tööandja ja töötaja ebavõrdse positsiooni tõttu saavad töötajad anda vabatahtliku nõusoleku vaid erandjuhtudel. Kui nõusoleku andmisel või andmata jätmisel on mingeid kahjulikke tagajärgi või töötaja tunneb kasvõi survet nõustuda, siis ei ole tegemist vabatahtliku nõusolekuga.

Heli salvestamine töökohal on keelatud

Videovalve on ajaga muutunud juba nii harjumuspäraseks, et nüüd soovitakse lisada sellele uusi funktsioone, näiteks heli salvestamist. Hääle järgi on võimalik aga inimest tuvastada ja hääled vestluses loetakse isikuandmeteks. Lisaks võivad vestlused omakorda sisaldada isikuandmeid ja eriliigilisi isikuandmeid. Kui kaamerate puhul saab läbi mõelda, kuhu ja kuidas need paigutada, siis audiovalve puhul on võimatu välistada, et vestlusesse ei satuks tundlikku teavet.

2021. aastal tegi inspektsioon ettekirjutuse Olerex AS-ile, kuna nende teenindusjaamades kasutati helisalvestamist. Inspektsioon kohustas Olerex AS-i eemaldama kõikidest teenindusjaamadest audiovalve. Muu hulgas asus inspektsioon seisukohale, et audiovalve ei taga turvalisust, see ei ole proportsionaalselt vajalik kliendivaidluste lahendamiseks ja teistel sarnastel eesmärkidel. Müües kaupu ja pakkudes teenuseid tuleb arvestada vaidluste või ka solvangutega. Audiovalve ei ole kindlasti selliste olukordade lahendamiseks ainuke ja vältimatult vajalik vahend. Võimalik on küsida pealtnägijatelt, uurida videosalvestisi ja kui vaja, saab pöörduda ka politseisse.

Juba 2010. aastal märkis Euroopa Andmekaitseinspektor, et helisalvestiste kasutamine töökohal on keelatud. Samuti kinnitatakse seda Euroopa Andmekaitsenõukogu suunistes, kus tuuakse esile, et jälgimisseadmed ei tohiks sisaldada funktsioone, mis ei ole vajalikud (sh helisalvestamine).