Ajakirjanduses ja sotisaalmeedias teistest isikutest piltide, videote või artiklite avaldamine tõi 2021. aastal inspektsioonile arvukalt kaebusi. Suur hulk nendest oli seotud artiklitega, mis on isikute kohta avalikustatud ning mida meediaväljaanded ei ole nõustunud muutma või eemaldama. Lisaks oli kaebusi Google’i otsingumootori otsitulemuste kohta, kui otsinguga oli võimalik jõuda teabeni, mida veebilehel endal (enam) avaldatud ei olnud. Teine suur osa kaebusi oli seotud sotsiaalmeedias avaldatud postitustega.

Google’i indekseerimine

2021. aastal esitati mitu kaebust, mille kohaselt kohtulahendid, mis on Riigi Teatajas anonüümitud, avalikustati lehel Cases Legal täies mahus koos isiku nime ja isikukoodiga. Leht Cases Legal oli Google’i otsitulemustes kättesaadav, mistõttu oli võimalik isiku nime Google’i otsingumootorist otsides leida ka tema kohta käivad kohtulahendid, mis oleks pidanud olema anonüümsed. Andmekaitse Inspektsiooni töö tulemusel lõpetas Google oma otsingumootoris lehe Cases Legal indekseerimise ja nimetatud lehte ei ole enam võimalik leida.

Meediaväljaanded

2021. aastal esitati meediaväljaannete veebiartiklite eemaldamise või nendest isikute nimede eemaldamise kohta arvukalt kaebuseid. Kaebused pärinesid mh endistelt ja praegustelt vangidelt, kes soovisid kuritegude kohta avaldatud artiklitest oma nimede eemaldamist.

Suurem osa kaebustest jäid menetlusse võtmata, kuivõrd mõnel juhul oli sama isiku kohta avaldatud ka teisigi artikleid, mistõttu ei saa üks konkreetne artikkel kahjustada kaebajat ülemääraselt. Kaebused jäid menetlusse võtmata ka põhjusel, et nii konkreetse teema kui ka isiku osas on jätkuvalt avalik huvi, mille kohta andmete kättesaadavus panustab avalikku debatti ka aastate möödudes (sealhulgas isegi juhul, kui juhtumist on möödas 20 aastat).

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt tuleb artiklite eemaldamise asemel eelistada neile pealdiste lisamist. Veelgi enam, interneti arhiivid on kaitstud väljendusvabadusena, mistõttu ei saa kohtu ega meedia ülesandeks olla ajaloo ümber kirjutamine, kustutades internetis artikleid või neis avaldatut. Seetõttu on oluline meelde tuletada, et meediaväljaandelt saab nõuda artikli kustutamise asemel vaid isikustamise lõpetamist, asendades nimi tähemärkide või X-ga.

Sotsiaalmeedias postituste avalikustamine

Eelmisel aastal levis sotsiaalmeedias trend filmida patrullpolitseinikke, turvamehi ja klienditeenindajaid teadmata, et ka sellisel avalikustamisel peab olema õiguslik alus. Suures osas põhjendati videote avalikustamist sellega, et tegemist on COVID19-ga seotud postitustega. Selliste põhjendustega unustati, et isegi kui ühiskonnas on avalik huvi konkreetse teema, sh COVID-19, vastu, ei pruugi avalikku huvi olla isikute osas, keda seoses teemaga kajastatakse.

Levis valearvamus, et kõiki videoid, mis on avalikus ruumis tehtud, võib avalikustada. Oluline on, et ka selline avalikustamine vastaks isikuandmete kaitse seadusele, st et andmesubjekti nõusolekut asendab tema teavitamine sellises vormis, mis võimaldab tal heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada (salaja filmimine on keelatud) ja enda jäädvustamist soovi korral vältida. Mõnel juhul ei ole võimalik kaamera vaateväljast kõrvale jääda, seda näiteks politseinike või tuletõrjujate puhul, kes täidavad oma tööülesandeid. Sellisel juhul on avalikustamine lubatud juhul, kui videost ei ole isik tuvastatav, näiteks on hägustatud isiku nägu või moonutatud tema häält. Sellest hoolimata võib isik olla äratuntav ka näiteks riietuse või kõnnaku järgi.

Avalikustamisel peab olema õiguslik alus

Oluline on meelde tuletada, et igasuguseks avalikustamiseks meedias või sotsiaalmeedias peab olema õiguslik alus. Õiguslikuks aluseks võib olla isiku nõusolek. Nõusoleku puhul tuleb aga meeles pidada, et isikul on võimalus see igal hetkel tagasi võtta.

Nõusolekut ei ole vaja, kui avalikustamisel on ajakirjanduslik eesmärk. Ajakirjanduslik eesmärk on täidetud juhul, kui see vastab kolmele eeldusele: isiku suhtes on avalik huvi, avalikustamine on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ja selline avalikustamine ei kahjusta andmesubjekti õiguseid ülemääraselt. Praktikas oli kõige rohkem kaebuseid seotud esimese ja kolmanda eeldusega, kus isikud leiavad, et nende osas puudub kas avalik huvi või on nende õiguseid ülemääraselt kahjustatud.

Avalik huvi on olemas isikute vastu, kes on avaliku elu tegelased või muud inimesed, kes on oma tegevusega pälvinud avalikkuse tähelepanu. Oluline on teha vahet, et isegi kui kajastatava teema kohta on olemas avalik huvi, siis eelduse täitmiseks peab olema avalik huvi ka konkreetselt teemaga seoses kajastatava isiku osas. Praktikas järeldas inspektsioon, et avalik huvi puudus näiteks kultuurikeskuse direktori vastu, kes oli kohustatud kontrollima COVID-19 tõendit, kuid see ei tähenda, et COVID-19 tõendite osas avalik huvi puuduks.

Meedias isikute kohta teabe, piltide või videote avalikustamine kahjustab selliste isikute õiguseid, kuid oluline on veenduda, kas selline avalikustamine kahjustab õiguseid ülemääraselt.

Praktikas leidsid paljud kaebajad, et juhul kui artiklid meediaväljaannetes on avaldatud aastaid tagasi, on praegu artikli jätkuv avalikustamine neid ülemääraselt kahjustav. Küll aga on siinkohal oluline analüüsida õiguste kahjustamise võimalikkust koos teiste faktidega, näiteks kas isiku kohta on ka muud, sarnast teavet (näiteks vangide puhul, kes soovivad konkreetselt ühe kuriteo kohta käiva artikli kustutamist, kuigi teiste sarnaste kuritegude puhul artikli osas pretensioonid puuduvad) või kas teema ise on niivõrd oluline, et selle kajastamine koos isiku nimega võib jätkuvalt olla oluline (juhul, kui tegemist on rahapesukahtlustusega inimesega).