Üleeuroopalise isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kehtima hakkamisega tõstatusid siseriiklikus õiguses päevakorda jälgimisseadmete kasutamisega seotud õiguslikud küsimused, kuna enam ei olnud võimalik jälgimisseadmete kasutamisel toetuda varasemalt enimkasutust leidnud üldsõnalisele turvalisuse tagamise eesmärgile, mida võimaldas isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 14 lg 3. Sellega seoses hakati erasektoris kasutama õigusliku alusena õigustatud huvi, kuid seda puudujääkidega.
IKÜM 2016/679 artikli 6 lõike 1 punkti f kohaselt on isikuandmete töötlemine vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, kui sellist huvi ei kaalu üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja vabadused ning seda eriti juhul, kui andmesubjektiks on alaealine, kelle eest saab otsustada tema seaduslik esindaja. Õigustatud huvi kui õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks ei tohiks valida automaatselt ega põhjendamatult laiendada selle kasutusala, eeldades, et see võiks olla andmetöötleja jaoks vähem piiravam, kui seda on teised alused.
Selleks, et isikuandmete töötlemine õigustatud huvi alusel oleks seaduslik, näeb IKÜM artikkel 6 punkt f ette kaks tingimust:
- isikuandmete töötlemine peab olema vajalik vastutava töötleja või andmeid saava kolmanda isiku või kolmandate isikute õigustatud huvide elluviimiseks,
- andmesubjekti põhiõigused ja vabadused ei kaalu neid huve üles. Seega kohustab viidatud säte vastutavat töötlejat võrdlema enda ja/või kolmanda isiku õigustatud huve andmesubjekti(de) huvide ja põhiõigustega.
„Õigustatud huvi kui õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks ei tohiks valida automaatselt ega põhjendamatult laiendada selle kasutusala, eeldades, et see võiks olla andmetöötleja jaoks vähem piiravam, kui seda on teised alused.“
Kahtlemata on õigus eraelu puutumatusele konfliktis põhiseaduses sätestatud õigusega ettevõtlusvabadusele. Siinkohal ongi vaja antud aluse kasutamise tingimuseks läbi viia huvide tasakaalustamine.
Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest ning saab asuda kindlalt seisukohale, et teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadus on kaalukas ning õiguspärane piirangu alus. Proportsionaalsuse põhimõtte järgi peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud, mida tuleb hinnata kasutades proportsionaalsuse kontrollimise skeemi, mis koosneb kolmest astmest: 1) abinõu sobivus ja eesmärk, 2) abinõu vajalikkus ja 3) proportsionaalsus kitsamas tähenduses ehk mõõdukus.
„Eesmärgi“ mõiste on omavahelises seoses „huvi“ mõistega, kuid siiski sellest erinev. Näiteks võib ettevõtjal olla huvi oma ettevõttes töötavate inimeste tervise ja ohutuse tagamine, mis tagab üldise edukuse ja jätkusuutlikkuse. Sellega seoses võib ettevõtja eesmärgiks olla teatud meetmete rakendamine, mis aitavad tagada töötajate tervist ja ohutust.
„Isikuandmete töötleja peab andmete töötlemisel alati eelnevalt hindama, kas andmetöötlus on ikka tõesti eesmärgi täitmiseks vajalik ning kas just sellises ulatuses.“
Põhiõiguste ja vabaduste riive pole vajalik ja on seadusevastane siis, kui on olemas mõni teine vahend, mis aitab seatud eesmärki saavutada sama hästi, kuid ei riiva isiku õiguseid nii tugevalt. Isikuandmeid tuleb töödelda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks. Isikuandmete töötleja peab andmete töötlemisel alati eelnevalt hindama, kas andmetöötlus on ikka tõesti eesmärgi täitmiseks vajalik ning kas just sellises ulatuses või siiski on muid vähem riivavamaid meetmeid selle eesmärgi täitmiseks. Valikuvõimaluse korral tuleb eelistada isiku põhiõigusi vähem riivavaid meetmeid.
Tuleb lähtuda reeglist, et abinõu on proportsionaalne üksnes siis, kui see on püstitatud eesmärgi saavutamiseks sobiv (kohane), vajalik ja mõõdukas. Mõõdukas on abinõu niivõrd, kuivõrd põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust õigustab eesmärgi kaalukus.
Sõltumata sellest, missugusele alusele andmetöötleja tugineb, peab ta tagama, et andmesubjektide andmete töötlemine peab olema seaduslik, õiglane ja läbipaistev.
Seaduslik saab isikuandmete töötlemine olla üksnes siis, kui isikuandmete töötlemiseks esineb seadusest tulenev alus. Õiglane on andmetöötlus juhul, kui andmetöötleja arvestab töötaja andmete töötlemisel viimase õiguspäraste ootustega privaatsuse kaitse osas. Läbipaistvuse põhimõte eeldab aga seda, et isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad, arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud.
Oluline on ka töötlemise eesmärgi piirang, mille järgi peab tagama, et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus. Lisaks ei ole vähem olulised ka teised andmete töötlemise nõuded, milleks on minimaalsuse ehk võimalikult väheste andmete kogumise, samuti õigsuse, säilitamise piirangu ning usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse nõuded.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru