Õigusest tutvuda oma isikuandmetega

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 15 kohaselt on andmesubjektil üldjuhul õigus tutvuda enda kohta kogutud andmetega. Seda õigust võib piirata üksnes siis, kui andmete edastamine kahjustab teiste isikute õigusi ja vabadusi.

Inspektsiooni menetluses oli kaebus, mille kohaselt soovis isik kohaliku omavalitsuse (KOV) sotsiaalosakonnalt enda kohta kogutud andmete väljastamist. Muuhulgas soovis kaebaja kirjavahetust, mis oli kohalikule omavalitsusele sisse tulnud ning milles temaga seotud murekohtasid on käsitletud. KOV keeldus andmete väljastamist osas, mis puudutas teiste isikutega peetud kirjavahetust, tuginedes IKÜM artikkel 15 lõikele 4, kuna kirjavahetuse edastamine kahjustaks teise isiku õigusi ja vabadusi.  Kaebaja ei olnud otsusega rahul ning leidis, et andmetöötleja ei ole kirjavahetuse väljastamata jätmist piisaval määral põhjendanud.

Sellist laadi kaebuste lahendamisel tuli inspektsioonil hinnata, kas andmete väljastamine kahjustaks teist isikut sedavõrd, et see kaalub üle andmesubjekti õiguse saada enda kohta käivaid andmeid ning kas teabevaldaja IKÜM artiklist 12 lõikest 4 tulenev põhjendamise kohustus on täidetud.

Inspektsioon palus KOV-le tehtud järelepärimises edastada hinnangu andmiseks kaebuse aluseks olev kirjavahetus ja selgitused.

Õige ja vale lahendus

KOV viitas vastuses järelepärimisele Riigikohtu Halduskolleegiumi 21.02.2019 lahendile nr 3-16-2348 punktile 18, milles kohus on leidnud, et „teise isiku õiguse riive all ei tule mõista üksnes olukorda, kus juurdepääsuõiguse andmisel avaneks võimalus tutvuda teise isiku isikuandmetega. Teise isiku õigusena tuleb kõne alla mistahes õigusnormile tuginev subjektiivne õigus.

„Keeldumine on lubatav, kui juurdepääs võib kaasa tuua teise isiku õiguste riive määral, mis on kaalukam, kui andmesubjekti juurdepääsuõigus.“

KOV võimaldas inspektsioonile juurdepääsu kõnealusele kirjavahetusele, et hinnata andmetöötleja põhjenduste õigsust. Inspektsiooni hinnangul toimis KOV küsitud kirjavahetuse väljastamata jättes tuginedes IKÜM artikkel 15 lõikele 4 õiguspäraselt, kuna kirjavahetuse väljastamine oleks kahjustanud kirja koostaja õigusi ja vabadusi. Arvestades kirja sisu, ei olnud KOV-il võimalik keeldumist detailsemalt põhjendada, kuna see oleks pannud kirja koostaja analoogsesse olukorda nagu kirja kaebajale edastamine.

Kui eeltoodud näites hindas KOV sotsiaalosakonna ametnik hindas õigesti, et andmesubjekti IKÜM artiklist 15 tulenev õigus saada enda kohta käivaid andmeid ei ole absoluutne, siis praktikas on sagedased ka vastupidised näited.

Teises juhtumis pöördus inspektsiooni poole kaebusega lapsevanem, kes ei olnud rahul sellega, et KOV-i lastekaitsespetsialist edastas kolmanda isiku esindajale kaebaja lastega peetud vestluste kirjalikud kokkuvõtted.

Andmete väljastamist taotleti IKÜM artikkel 15 alusel, kuna vestlusest käis muuhulgas läbi ka kokkuvõtete edastamist taotlenud isik. Kuna lisaks sisaldas vestlus viiteid ka lapsevanemale, st neis olid tuvastatavad andmed kaebaja kohta, oli KOV ametniku roll hinnangu andmisel, kas andmete väljastamine IKÜM artikkel 15 alusel on õiguspärane või mitte ning see nõudis arvestamist rohkemate asjaoludega.

Arvestama pidanuks, et lisaks sellele, et kolmandale isikule andmete avaldamine võis kahjustada lapsevanema õiguseid, peab pöörama tähelepanu laste heaolu kaitsmisele ning hindama, milline on riive ja võimalik mõju laste õigustele, kui vestluse kokkuvõtted edastatakse kolmandale isikule ja lisaks sellele, kui kokkuvõtetele saab juurdepääsu lapsevanem, kelle kohta sisaldab kokkuvõte samuti hinnanguid.