Vaietest

Pakendikomisjoni protokollide väljastamine

Juhtum leiab aastaraamatus käsitlust seetõttu, et asutus jättis väljastamata teabenõudjale protokollid, mis olid asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud.

Juhtumiga1 saab tutvuda www.aki.ee menetluspraktika all, kuid kokkuvõttes leidis inspektsioon, et pakendikomisjoni protokollide mitteväljastamisel ei saa lugeda piisavaks põhjenduseks, kui Keskkonnaministeerium (asutus) piirab juurdepääsu AvTS § 35 lõike 2 punktiga 3 - põhjendatud juhtudel asutusesiseselt adresseeritud dokumendid, mida dokumendiregistris ei registreerita (arvamused, teated, memod, õiendid, nõuanded jm). Mõjuvad põhjendusi, miks juurdepääsu piirata vaja oleks, teabevaldaja ei esitanud.
Protokollide väljastamisel saab anda teabevaldaja vastava selgituse lisaks, mis peaks välistama arvamuse, et komisjon on protokolliga teinud ka otsuseid. 
Lisaks oli teabenõudja teadlik, et tegemist on nõuandvate soovitustega ning ta sooviski vaadata, mis osas on minister nõuandva kogu arvamusega arvestanud. Teatud juhtudel võib olla oluline, et avalikkusele on loodud võimalus tutvuda ka otsust mõjutavate arvamuste ja soovitustega, mis aitab teha  riigi otsused oma kodanikele läbipaistavaks ja kontrollitavaks. 
Inspektsiooni kohustas asutusel väljastama pakendikomisjoni protokollid. 

Dokumendi kavandile seatud juurdepääsupiirang

Keskkonnaagentuurile tehtud ettekirjutus-vaideotsuses2 leidis inspektsioon, et teabevaldaja on valesti tõlgendanud avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 2 punkti 2. 
Keskkonnaagentuur leidis, et alaliste proovitükkide koordinaadid on dokumendi kavand, kuna neid andmeid kasutatakse jätkuvalt ka tulevikus. Koordinaatide ga proovitükid on juurdepääsupiiranguga teave, kuna need andmed kuuluvad dokumendi (milleks on SMI uuring) juurde enne selle dokumendi vastuvõtmist (samadele andmetele tuginedes avaldatakse ka SMI uuringud tulevikus). Lisaks väitis Keskkonnaagentuur algselt, et ka ajutiste proovitükkide asukohad on seotud alaliste proovitükkide asukohaga. Hiljem viimasest väitest loobuti.
Ettekirjutusega kohustas inspektsioon teabevaldajal väljastada ka alalised inventuurid või leida muu õiguslik alus nende juurdepääsu piiramiseks.  Dokumendi kavandile saab kehtestada vajadusepõhiselt juurepääsupiirangu, aga selle eeldusteks on, et piirang kehtib vaid kuni dokument on vastu võetud või allkirjastatud ehk dokumendist on valminud lõplik versioon, mida enam ei muudeta. Seega, kui küsitud teave ei ole oma loomult enam muutmisjärgus, vaid lõplikult kinnitatud dokument, ei saa sellist piirangu alust kasutada kõikide olemasolevate ja tulevaste (alates 1999. aastast kuni käesolevani) metsainventuuride koordinaatide kohta.

Teabe väljastamine tähendab ka väljavõtte tegemist olemasolevast teabest, olenemata millisel kujul või teabekandjal teave asub. See tähendab, et avalik teave võib asuda ka muudel andmekandjatel ja olla kättesaadav muul viisil.

Antud juhul tähendas see küsitud teabe väljavõtmise võimalust läbi vastava päringu ning ei eelda, et küsitav teave peaks juba küsitaval kujul enne teabevaldajal dokumendina olemas olema.
Inspektsioon leidis, et eelkõige peaks dokumendi kavandi kasutamise juurdepääsupiirangu alus tagama selle, et kavandijärgus olev teave ei lähe aktiivselt avalikuks, mis võimaldaks selle laialdase jagamise nii, et teabe saajal ei oleks enam selgust, kas saadud teave on õige. See aga ei tähenda seda, et teave ei võiks olla huvitatud isikutele teabenõude korras kättesaadav. 
Keskkonnaagentuur tegi ajutiste SMI proovitükkide asukohad avalikuks. 

Ärisaladus

Inspektsioonini jõudis üks avalikkust huvitav vaie, kus Rahandusministeerium keeldus AS-ile Ekspress Meedia ärisaladuse tõttu väljastamast Eesti riigi ja advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan vahel sõlmitud lepingut ja selle lisasid. 
Ärisaladuse aluse kasutamine ei anna alust teabe väljastamisest keeldumiseks, vaid õiguse katta ärisaladust puudutav osa (laused või lauseosad) eelnevalt kinni. Ärisaladus ei saa olla tunnetuslik, vaid peab vastama ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 toodud tingimustele. 
Inspektsioon tegi vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse3 kus leidis, et kuna ministeerium teabevaldajana kehtestab dokumentidele juurdepääsupiirangud, peab ta ka suutma hinnata ja põhjendada, kuidas sellise teabe avalikustamine ettevõtja ärihuve kahjustab (küsides vajadusel selleks neilt selgitusi oma). Pärast inspektsiooni sekkumist teave suures osas siiski väljastati ning ministeerium tunnistas, et juurdepääsupiiranguga teabe osakaal on vähene.  
 

 


1 nr 2.1.-6/20/12

2 nr 2.1.-3/20/3918 l

3 nr  2.1.-3-20-2309