Avalik teave – kas piisavalt kättesaadav?

Avalik teave on tänapäeval paljude kodanike jaoks iseenesestmõistetavaks muutunud ning selle kättesaadavuse lihtsus on seejuures oluline aspekt. Avatud ja läbipaistev otsuste tegemine on iga demokraatliku süsteemi alus, st kodanikel on õigus teada, kuidas ja miks otsuseid tehakse. Selle vastand – salalikkus – tekitab kodanike seas umbusaldust ja ükskõiksust ning poliitikute hulgas suletud mõtteid. Kuigi eeltoodud teemadele on aastast aastasse asutuste tähelepanu pööratud, ei ole üldine olukord siiski oluliselt paranenud.

Juurdepääs teabele on olulise tähtsusega selleks, et tagada riigiametite avatust. Ühiskond võib oodata, et valitsus võimaldab juurdepääsu vähemalt teatud teabele, mis selgitab ja õigustab valitsuse poliitikaid ja tegevust. Üha enam on tõstatunud küsimus, kas dokumentidele ei kehtestata mitte liiga kergekäeliselt piiranguid. Kontrollides asutuste dokumendiregistreid, võib sellega ka osaliselt nõustuda, kuigi dokumentide sisu teadmata siduvat hinnangut anda ei saa.

Üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et kardetakse eksida, mistõttu pannakse dokumendile igaks juhuks piirang, sest kui inspektsioon järelevalvemenetluse käigus põhjendusi küsib, siis tuleb välja, et nii mõnelgi juhul on piirang kehtestatud ekslikult. Samuti on asutustel kohati ka vähene oskus hinnata piirangute vajadust. Nii soovitaksegi tihti, et inspektsioon otsustaks asutuse eest, kas mingi dokument vajab piirangut või mitte. Inspektsioon järelevalveasutusena ei saa asutuse eest otsustada dokumentidele piirangu kehtestamise vajadust. Inspektsioon saab asutuste selgituste alusel hinnata piirangu põhjendatust.

Et saada ülevaadet, kuidas teabevaldajad avaliku teabe seaduse §-st 28 tulenevat teabe avalikustamise kohustust täidavad, kontrollis inspektsioon ka tänavu asutuste veebilehtedel teabe avalikustamise kohustuse täitmist. Seekord vaatasime riigiasutuste ja ministeeriumide veebilehti.

Kuigi asutuste veebilehed on muutunud palju kenamaks ja pilkupüüdvamaks ning seal on avalikustatud palju teavet asutuse pakutavate teenuste ja tegevuste kohta, mis on positiivne, on siiski AvTS-i §-s 28 toodud teabe leidmine veebilehtedelt muutunud tihti palju keerulisemaks. Nii näiteks nõuab üsna suurt vaeva ja leidlikust, et leida üles töötajate kontaktid, mis peaksid olema just kergesti leitavad. Samuti on tihti keeruline leida nii ametijuhendeid kui ka ametnike haridust ja eriala ning teavet täitmata ametikohtade kohta.

Tihti heidavad mõned teabenõudjad inspektsioonile ette ka seda, et miks kontrollitakse aastast aastasse veebilehel ühtesid ja samu andmeid. Ka seekord valiti seiresse just sellise teabe avalikustamise kontrollimine, mille kohta oli aasta jooksul kaebusi laekunud. Lisaks kontrolliti ka andmekaitse tingimuste olemasolu ja andmekaitsespetsialisti andmeid ehk kontaktide olemasolu, kuhu saab andmekaitse küsimuste korral pöörduda, kuna sellise teabe olemasolu on kodanike jaoks oluline. Selles osas on asutused olnud tublid ja vastavad andmed on enamikul asutustel kenasti olemas ja ka üsna lihtsasti leitavad.

Samuti selgus veebilehtede seire käigus, et paljudel asutustel ei tööta otsingumootorid kogu veebilehel avalikustatud teabe ulatuses või juhatavad lingid veebilehtedele, mis ei tööta või ei sisalda märgitud teavet. Nii näiteks on mitme asutuse veebilehel teade, et asutuse riigihankeid viib läbi Riigi Tugiteenuste Keskus ja lisatud link. Kui klikata sellel lingil, tuleb vastuseks teave, et lehte ei leitud. Ka selgus seire käigus, et osa asutuste veebilehed ei võimalda täitmata ametikohti kuvada. On asutusi, kes on lahendanud selle olukorra selliselt, et on lisanud kontaktide juurde faili täitmata ametikohtadega, kuid enamikul kontrollitud asutustel puudus täitmata ametikohtade kohta teave, kuigi olid käimas avalikud konkursid täitmata ametikohtade täitmiseks. Selline olukord ei ole seadusega kooskõlas.

Siin võib välja tuua ka ühe vaidemenetluse, kus isik soovis täitmata ametikohtade kohta teavet. Teabenõude täitmisel soovitati isikul võrrelda ametikohtade koosseisu täidetud ametikohtadega. Sellisel kujul teabenõudele vastamist ei saa kuidagi pidada seadusega kooskõlas olevaks. Lisaks ei ühtinud ametikohtade koosseis ka täidetud ametikohtadega.

Dokumendiregistrite kontrollimisel suuri vigu ei tuvastatud. Küll aga tekitab nii mõnigi kord küsimusi piirangu põhjendatus. Kuna inspektsioon saab seire korras dokumente dokumendiregistri avalikust vaatest kontrollida ning dokumentide sisu ei ole teada, siis lõplikku ja ühtset seisukohta siin seire põhjal anda ei saa.

Kuigi seekordse seire skoobis ei olnud kontrollida haldus- ja riiklikus järelevalvemenetluses tehtud otsuste avalikustamist, hakkas siiski silma, et kõik asutused, kes teevad kas riiklikku või haldusjärelevalvet, ei avalikusta veebilehe järelevalveotsuseid kujul, kus saaks nende sisuga tutvuda.

Veel teeb murelikuks asjaolu, et süvenema on hakanud olukord, kus ka avaliku sektori asutused ei tea, mis osas nad teabevaldajaks on. Kui eelmisel aastal oli selles valdkonnas probleeme eraõiguslike juriidiliste isikutega, siis 2024. aastal oli vaidlus ka kahe avaliku sektori asutusega.

Kokkuvõtvalt ei saa seega avaliku teabe seaduse täitmisega rahul olla – kui avaliku teabe seaduse kohaselt peaks juurdepääs avalikule teabele olema kiire ja lihtne, siis seire käigus ilmnes, et tihti see nii ei ole.