Inspektsioonil on ümber saanud üks strateegiaperiood ja algamas teine.
Teadlikkus, pädevus, kompetentsus, koostöö ja avatus on jätkuvalt need väärtused, millele meie töö toetub, ja seetõttu järgneval perioodil suuri kanna-pöördeid oodata ei ole. 2025. aasta on aga väga selgeks teinud, et neid põhimõtteid tuleb rakendada oluliselt keerukamas ja tihedamas õiguslikus ning ühiskondlikus raamistikus kui seni.
Euroopa Liidu digiregulatsioonide laine, mis meid viimasel ajal tabanud on, ei ole lihtne Läänemere loksumine, vaid avamere tohutut jõudu koondav ookeanilaine, kui mitte lausa tsunami. Tulnud on tehisintellekti määrus, andmehalduse määrus, andmemäärus, poliitreklaami määrus, digiturgude määrus. Kõik need toovad Andmekaitse Inspektsiooni töösse uusi rolle, uusi ootusi ja uusi vastutusi. Samas tegutseme kärpetingimustes ja riigi sõnum on kõigile selge. Kuidas sellises vastuolulises olukorras hakkama saada, seda näitab aeg. Sellest tuleb kindlasti üks järgmiste aastate suurimaid väljakutseid.
2025. aastal tundsime selgelt ka ühiskondliku ootuse kasvu. Oodati, et järelevalve oleks jõulisem. Oodati, et reegleid rakendataks ühtemoodi nii avalikus kui ka erasektoris. Oodati, et riik tegutseks läbipaistvalt, selgete seadusest tulenevate normide alusel. Samas ei liigu õigusloome tihti nii kiirelt, kui oodatakse, ja see tekitab pahameelt. On siiski õigustatud ootus, et just riik peab oma tegevuses eeskuju näitama. Alles siis saab teistelt sama nõuda.
2025. aastal oli kaebuste arv rekordkõrge. Iga kaebus on kellegi mure ja kellegi ootus, et riik reageerib. Samal ajal on avalikkuse ootus, et avalik sektor tervikuna oleks väiksem, kiirem ja efektiivsem. Kuidas lahendada seda võrrandit, kus muutujaid on rohkem kui esmapilgul hoomatav? Aus vastus on: see ei ole lihtne.
Just seetõttu tuleb uue strateegia keskmesse paratamatult panna valikute tegemine ja prioriteetide seadmine. Kõiki asju ei saa ega tohi teha korraga. Peame organisatsioonina otsustama, kus on riskid kõige suuremad ja kus on kaalul rohkem kui üksik vaidlus või erimeelsus. See on ka laiem ühiskondlik mõttekoht.
Näeme oma töös üha enam vaidlusi, mis saavad alguse mitte niivõrd andmekaitse rikkumisest, vaid inimeste omavahelistest pingetest: naabrite kaameravaidlused, korteriühistute sisemised konfliktid, peresisesed arusaamatused, sotsiaalmeediapostitused. Sageli on andmekaitse neis lugudes vaid pealispind, mille all on lahendamata inimsuhted.
See ei tähenda, et inimesed ei tohiks oma õigusi kaitsta või ei peaks seda tegema. Vastupidi. Ehk on see aga koht, kus igaüks meist võiks küsida, enne kui riigilt abi otsib: kas olen proovinud ise probleemi lahendada? Kas olen rääkinud, selgitanud, kompromissi otsinud? Kas olen üldse pöördunud küsimustega selle isiku poole, kes minu arvates mu õigusi rikub? Kas olen kasutanud elementaarseid eneseabivõimalusi: otsinud infot, miks mitte ka guugeldanud, küsinud küsimusi tehisintellektilt, nõu juristilt või muult õigusnõustajalt? Vahel näib, et peetakse lihtsamaks riigiasutusel seda enda eest teha lasta. Kas see on aga kõige mõistlikum ressursikasutus? Iga kirjarida, e-kiri sinna ja tänna, kõne või arutelu on kellegi töötund, mille jooksul jääb midagi muud ootele. See muu võib olla näiteks hoopis suurema mõjuga ja meid kõiki ohustava rikkumise uurimine.
Valikute tegemisega on tihedalt seotud ka küsimus, mis juba pikka aega Eesti andmekaitsemaastikul õhus ripub: kas ja kuidas on Eestis võimalik tõhusalt trahvida? Sel aastal võeti vastu andmekaitseasutuste koostöö määrus. Selle eesmärk on ambitsioonikas ja vajalik: viia riikidevaheline koostöö piiriülestes menetlustes uuele tasemele. Praktikas tähendab see aga Eesti jaoks uusi, väga huvitavaid väljakutseid. Teame, kui keeruline on Eestis juba praegu olnud väärteomenetluse raames andmekaitsetrahvide rakendamine. Mitu küsimust, mis meid praktikutena vaevavad, ei ole veel vastust saanud. Nüüd aga toob koostöö määrus piiriülestes menetlustes meile uusi ootusi ja seega ka väljakutseid. Et neile küsimustele vastuseid saada ja õigusselgust tuua, tuleb sihikindlalt tegutseda ja julgeid otsuseid teha. Seegi eeldab aga selgete valikute tegemist.
Meie missioon on kasvatada Eestis igal tasandil andmekaitsekultuuri: arusaamist, et andmekaitse ei ole pelgalt reeglid ja takistused. See on usalduse, vastutuse ja üksteisega arvestamise küsimus maailmas, mis muutub kiiremini kui kunagi varem. Meie ülesanne on aidata seda tasakaalu hoida – kui vaja, siis jõuliselt, kuid alati läbimõeldult ja kaalutletult.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru