Andmekaitsevõrgustike loomine ja teadlikkuse tõstmine

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 57 kohaselt on ennetus ja teadlikkuse tõstmine üks andmekaitse järelevalveasutuse põhiülesannetest. Selle paremaks täitmiseks on loodud koostöö valdkonda eraldi tiim: koolitus- ja ennetustiim. Koolitus- ja ennetustiimi eesmärk on luua eri juhendmaterjale, koolitada ja tõsta üldist andmekaitseteadlikkust nii ettevõtete, avaliku sektori kui ka eraisikute seas. Tiimi eesmärgiks on luua kanaleid, mis aitavad andmekaitsekultuuri kujundada ja tugevdada.

Oluliseks sammuks andmekaitsekultuuri edendamisel on 2024. aastal alustatud andmekaitsevõrgustike loomine, et ühtlustada andmekaitsepraktikaid üle Eesti ning pakkuda spetsialistidele võimalusi oma teadmiste täiendamiseks. Esimesena käivitasime haiglate ja kiirabide andmekaitsespetsialistide võrgustiku, millele järgnes andmekaitse võrgustik kohalikele omavalitsustele. Kohalike omavalitsuste võrgustiku tegevustest saab täpsemalt lugeda käesolevast aastaraamatust.

Haiglate ja kiirabide võrgustiku raames oleme alates 2024. aastast korraldanud kokku 6 eri teabepäeva. Haiglate ja kiirabide andmekaitsespetsialistide teabepäevadel on teinud ettekandeid nii meie ise kui ka mitu teist riigiasutust, näiteks Riigi Infosüsteemi Amet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Terviseamet ja Tööinspektsioon. 2025. aasta kevadel kaasasime teabepäevale Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee, mille esimees tegi ettekande teadusuuringutest ja patsiendiregistrist, tuues praktilisi näiteid nende erinevustest. Samuti tegi ettekande Terviseamet, kes avas dokumenteerimiskohustuse mõistet ning selgitas, kuidas see erineb terviseandmete edastamistest tervise infosüsteemi.

Haiglate ja kiirabide andmekaitsespetsialistide võrgustiku teabepäevad on andnud parema ülevaate tervishoiusektori probleemkohtadest ja praktilistest muredest nii spetsialistidele endile kui ka järelevalveasutustele. Oleme arutanud koos andmekaitsespetsialistidega, mis tingimused peavad olema täidetud kaamerate paigaldamiseks, kuidas toimida surnu isikuandmetega, millist infot võib edastada lähedastele ning ka seda, kas ja kuidas tohib organisatsioon kui tööandja enda töötaja kohta andmeid koguda ja teda kontrollida.

Teabepäevadest on saanud tervishoiuvaldkonna andmekaitsespetsialistidele järjepidev kohtumispaik, kus enda kogemusi ja väljakutseid jagada. Samas on kinnitust saanud ütlus, et kordamine on tarkuse ema. Näiteks oleme teabepäevadel keskendunud kaameratele ja salvestamisele, kuid siiani kerkib haiglates seoses kaamerate paigaldamisega esile praktilisi probleeme.

Andmekaitsevõrgustike loomine on kujunenud oluliseks osaks ennetustegevusest ning andmekaitsekultuuri tugevdamisest. Andmekaitsevõrgustikke toetavad ka liikmetele loodud meililistid, mille abil saab omavahel mõtteid põrgatada ja vajadusel meilt varasema praktika kohta küsida. Seetõttu plaanime lisaks haiglate ja kiirabide andmekaitsespetsialistide ning kohalike omavalitsuste võrgustikele luua 2026. aastal eraldi võrgustiku ka haridusvaldkonna töötajatele. Tugev ennetus ja teadlikkuse tõstmine on nii organisatsiooni kui laiemalt ühiskonna turvalisuse ja privaatsuse nurgakiviks.