2024. aastal ei ole menetluste seas aktuaalsust kaotanud andmesubjektide kaebused seoses võlgade avaldamisega maksehäireregistrites. Seadusandja lubab andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil võlaandmete avaldamist teistele isikutele maksimaalselt 5 aastat peale kohustuse rikkumise lõppemist või aegumist, kui see ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi või vabadusi. Väljaspool nimetatud eesmärki on AKI hinnangul väikeste, hästi vanade ehk ilmselt aegunud ning üksikute võlanõuete maksehäireregistris avaldamine. Arvestades, et võlasuhtest tekkinud nõue aegub 3 aasta möödumisel kohustuse rikkumisest arvates ning 10-aastase aegumistähtaja kohaldamise eelduseks on tõendatud rikkumise tahtlikkus, siis 8 ja enam aastat tagasi tehtud parkimistrahvi, side-, prügiveo- või muu kommunaalteenuse ühe või paari kuu arve jms maksehäireregistrisse panek, ilma et inimesel oleks vahepeal tekkinud võlgnevusi, ei näita tema negatiivset maksekäitumist ja maksevõime puudumist. Kuivõrd aegunud võlaandmete kohtu kaudu sissenõudmine on ilmselgelt perspektiivitu, kasutatakse maksehäireregistreid kahtlemata võla maksmise ühe mõjusama survemeetodina ehk sisuliselt võlaõigusliku kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendina.
Selline võla sissenõudmise meetod on aga vastuolus IKÜM-i üheks alustalaks oleva andmetöötluse eesmärgipärasuse põhimõttega ning on meelevaldne seadusandja tahte laiendamine inimese nõusolekuta võlaandmete avaldamisel. Seega tuleb enne võlanõude maksehäireregistrisse edastamist võla tasumise saavutamiseks kasutada eeskätt võlaõigusseaduses loetletud õiguskaitsevahendeid, millest üheks on kohustuse täitmise nõudmine. Maksehäireregister ei tohiks muutuda viimseks võimaluseks või majanduslikult soodsamaks õiguskatsevahendiks.
Nende kaalutluste ajendil alustas AKI turuosalistest AS-i Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister vastu selles küsimuses järelevalvemenetluse ja 2024. aasta esimesel poolel tegi maksehäireregistritele ettepaneku isikuandmete nõuete paremaks täitmiseks. Ettepanek nägi ette kustutada maksehäireregistrist kõik eelnimetatud kriteeriumitele (väike, vana, üksik) vastavad maksehäired, v.a kohtuvaidluseks vajalikud, ning edaspidi hoiduda selliste võlaandmete registrites avaldamisest. AS Creditinfo Eesti otsustas muuta oma praktikat ja kustutas enda peetavast registrist üle 400 eelnimetatud tunnustele vastavad maksehäired. OÜ Krediidiregister seevastu ei nõustunud AKI põhjendustega, pidades väikeste vanade üksikute maksehäirete avaldamist õiguspäraseks, ja otsustas jätkata senist praktikat. 2024. aasta alguseks oli OÜ Krediidiregistri peetavas maksehäireregistris kirjeldatud tingimustele vastavaid võlgnevusi kokku üle 2 000. AKI jätkab OÜ Krediidiregister suhtes väikeste vanade ja üksikute võlgade maksehäireregistris avaldamise osas menetlust ning selle tulemus selgub järelevalvemenetluse või vajadusel ka kohtumenetluse lõppemisel.
Tulekiirusega levib eraisikute võlgnevuste sotsiaalmeedias avaldamise praktika, survestamaks võlgnikku tasuda üürivõlga, kommunaalarveid, saadud teenuse tasu või täita müügitehingust tulenevat kohustust. Näiteks kasutatakse sotsiaalvõrgustikus Facebook eraisikute võlgnevuste kajastamiseks erinevaid laenuabi, petturite ja võlgnike gruppe. Paraku ei vasta selline praktika isikuandmete kaitse ülemäärasele ja ei teeni isikuandmete kaitse seaduses nõusolekuta võlaandmete avaldamisele ette nähtud krediidivõimelisuse hindamise eesmärki. Sotsiaalmeedia sobimatus võlaandmete avalikustamiseks on leidnud toetuse ka kohtupraktikas. Nii jättis Tallinna Ringkonnakohus 14.12.2023 otsuses asjas nr 3-22-265 jõusse AKI ettekirjutuse kustutada laenuabi gruppides eraisikute võlaandmed ja hoiduda sellest tegevusest ka tulevikus, leides, et sotsiaalmeedias eraisikute võlanõuete avaldamiseks puudub seadusest tulenev õiguslik alus. Sotsiaalmeedia, suhtlusvõrgustikud ja ka ettevõtete kodulehed ei ole sobiv meede eraisikult võlga sisse nõuda.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru