Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 6 lõige 1 näeb ette loetelu erinevatest õiguslikest alustest, mille olemasolu korral loetakse isikuandmete töötlemine seaduslikuks. Üheks nendest alustest on õigustatud huvi. Viidatud aluse rakendamine on olnud alates IKÜM-i vastuvõtmisest elava debati objektiks, sest ühest küljest tundub see paljudele andmetöötlejatele olevat paindlik alus, mille raamesse annab mahutada kõik need andmetöötlused, mida teistel alustel teha ei saa, aga teisest küljest sisaldab IKÜM mitut olulist tingimust, mille eelnev hindamine on vajalik, et oleks üldse võimalik õigustatud huvi alusel isikuandmete töötlemist kaaluda. Selleks, et aidata kõigil osapooltel paremini aru saada, millised tingimused IKÜM õigustatud huvi alusel isikuandmete töötlemisele seab, võttis Euroopa Andmekaitsenõukogu 2024. aastal vastu suunised, milles seda küsimust detailselt analüüsitakse.
Õigustatud huvile tuginemiseks peab vastutav töötleja täitma kolm kumulatiivset tingimust, mille olemasolu peab hindama ja selle hindamise dokumenteerima enne õigustatud huvi alusel andmete töötlemise alustamist.
Lisaks selgitatakse suunistes, kuidas mõju hindamist tuleks praktikas läbi viia, sealhulgas mitmes konkreetses kontekstis, kus õigustatud huvi alust võiks kaaluda, nagu näiteks pettuste ennetamine ja infoturve.
2024. aasta lõpul avati suuniste esimese versiooni kohta arvamuse andmiseks ka avalik konsultatsioon, et huvigrupid saaksid oma sisendi anda. Saadud tagasiside pinnalt jätkub käesoleval aastal töö Euroopa Andmekaitsenõukogus, et vajadusel suuniseid tagasiside pinnalt täiendada.
Esiteks mitte kõik huvid, mis vastutaval töötlejal või kolmandal isikul olla võivad, ei ole õigustatud huvid IKÜM-i mõttes. Õigustatuks võib pidada üksnes selgelt ja täpselt väljendatud huve, mis on seotud vastutava töötleja või kolmanda isiku tegeliku tegevusega ja on reaalselt olemas andmete töötlemise hetkel (ehk ei ole hüpoteetiliselt tulevikus tekkivad) ning mis ei ole vastuolus EL-i või liikmesriigi õigusega (ehk ei ole ebaseaduslikud).
Teiseks tuleb hinnata, kas isikuandmete töötlemine on õigustatud huvi seisukohast tõesti vajalik. See tähendab, et kui taotletavate huvide saavutamiseks on olemas mõistlikud, sama tõhusad, kuid vähem isiku õigusi riivavad alternatiivid, ei saa töötlemist pidada vajalikuks. Lisaks tohib töödelda andmeid vaid selles ulatuses, mis on rangelt vajalik tuvastatud õigustatud huvi eesmärgil.
Kolmandaks tuleb analüüsida, ega andmesubjektide huvid või põhivabadused ja -õigused ei kaalu siiski üles vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huve. Selle hindamiseks peab vastutav töötleja huvide tasakaalustamisel võtma arvesse andmesubjektide huve (nt finantshuvid, sotsiaalsed huvid, isiklikud huvid) ja mõistlikke ootusi ning töötlemise mõju ja seda mõju leevendavate kaitsemeetmete olemasolu. Seega eeldab õigustatud huvi alusel andmetöötlus vastanduvate õiguste ja huvide kaalumist, mille tulem sõltub kavandatava töötlemise konkreetsetest asjaoludest. Oluline on siinkohal märkida, et isikuandmete töötlemine õigustatud huvi alusel võib toimuda üksnes juhul, kui viidatud kaalumise tulemus on see, et andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused ei kaalu üles taotletavaid õigustatud huve.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru