Algatuseks tuleb öelda, et ka telefonikõne salvestisele jääv inimese hääl on isikuanne ja seda ka siis, kui inimene kõnes oma nime või muid isikuandmeid ei maini. Inimese hääl on inimesele ainuomane. Hääle alusel on võimalik isikut identifitseerida sarnaselt sõrmejäljele. Seega pole küsimus mitte ainuüksi selles, milliseid andmeid isik helistades kõne kaudu avaldab, vaid ka isiku hääle kui isikuandmete salvestamises. Samas tuleb möönda, et isiku tuvastamine üksnes hääle põhjal eeldab teatavat tehnilist võimekust ja eriteadmisi.
Telefonikõnede salvestamine on ühiskonnas väga levinud praktika. Kui helistame panka, kliinikusse, riigiasutusse, mõnda ettevõttesse, siis enamasti kuuleme teiselt poolt: „Teie kõne salvestatakse parema klienditeeninduse huvides“. Tahes-tahtmata tekib küsimus, kas tõesti ei ole võimalik ilma kõnet salvestamata paremat klienditeenindust tagada.
Siinkohal tuleb taaskord rõhutada, et igasugusel isikuandmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete töötlemise põhimõtteid – läbipaistvus, seaduslikkus, eesmärgipärasus ja minimaalsus. Eriti vajalik on rõhutada minimaalsuse põhimõtet – isikuandmeid tuleb koguda vaid sellises ulatuses, mis on eesmärgi saavutamiseks rangelt vajalik.
Vastutaval töötlejal lasub kohustus tõendada, et andmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel. Neid töödeldakse seaduslikult, õiglaselt ja andmesubjektile läbipaistvalt.
Seaduslikkus tähendab, et telefonikõnede salvestamisel kui isikuandmete töötlemisel peab olema õiguslik alus. Tavalise isikuandmete töötlemise korral tuleneb õiguslik alus IKÜM-i artiklist 6 ja eriliiki isikuandmete puhul artiklist 9.
Telefonikõnede salvestamine avalikus sektoris
2023. aastal viis AKI avalikus sektoris läbi telefonikõnede salvestamise seire, mille tulemusena selgus, et 39-st seiresse kaasatud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusest 18 salvestab telefonikõnesid. Enamik seires osalenuid leidis, et telefonikõnede salvestamise õiguslikuks aluseks on avalikus huvides oleva ülesande täitmine või avaliku võimu teostamine. Telefonikõnede salvestamise vajadust põhjendati parema teeninduse tagamise ning kaebuste lahendamise eesmärgiga. Seire tõi välja probleemi, et kuigi telefonikõnede salvestamisel tuginetakse avalikes huvides oleva ülesande täitmisele või avaliku võimu teostamisele, siis konkreetset siseriiklikku normi, mis selliseks andmetöötluseks aluse annaks, välja ei toodud.
Täpsemalt saab seire kohta lugeda AKI kodulehelt seirete alt.
Telefonikõnede salvestamine kindlustussektoris
2024. aastal analüüsis AKI koostöös Eesti Kindlustusseltside Liiduga (EKSL) kindlustustussektoris telefonikõnede salvestamise õiguslikke aluseid. Kindlustusandjate puhul reguleerib isikuandmete töötlemist lisaks IKÜM-ile ka KindlTS-i § 218.
Kindlustusandjad salvestavad kõnesid eri eesmärkidel ja õiguslikel alustel. Eesmärkidena toodi välja näiteks lepingu sõlmimine (sh kindlustushuvi väljaselgitamine), lepingu täitmine, õigusnõuete esitamisel tõendina kasutamine, pettuste avastamine ja kvaliteedi tagamine. Õiguslik alus sõltub eesmärgist ning kas töödeldakse ka eriliiki isikuandmeid. Õiguslike alustena nimetati lepingu täitmist ja õigustatud huvi ja viidati ka KindlTS-i § 218 sätestatud erinormile. Nimetatud erinormi lõige 1 annab aluse lepingu täitmise tagamise ning tagasinõude esitamise eesmärgil isikuandmete töötlemisele. KindlTS-i § 218 lõige 2 lubab töödelda vaid terviseandmeid (mitte kõiki eriliigilisi isikuandmeid), samuti ei kata KindlTS andmesubjektile pakkumise tegemise perioodi ehk ei anna alust terviseandmeid töödelda enne kindlustuslepingu sõlmimist.
Kuigi kindlustusandjatel ja ka laiemalt ettevõtetel ja asutustel on huvi kõnesid salvestada ka kvaliteedi tagamise eesmärgil, siis on AKI seisukohal, et seda eesmärki on võimalik täita ka kõnesid salvestamata.
Kõikidel, kes salvestavad telefonikõnesid, tuleb hinnata, kas ja mis eesmärgil on kõnede salvestamine tingimata vajalik. Telefoni teel pöördumine on üks väheseid võimalusi soovi korral vähemalt osaliselt anonüümseks jääda. Siit kerkib pigem filosoofiline küsimus, kas meie ühiskonnas peaks inimestel olema võimalus telefoni teel asutuste ja ettevõttete poole pöörduda ilma, et nende isikuandmeid salvestataks.
Pane tähele!
- Kui avaliku sektori asutus tugineb telefonikõnede salvestamisel avalikes huvides oleva ülesande täitmisele või avaliku võimu teostamisele, siis peab selliseks andmetöötluseks olema ka siseriiklik norm.
- Eriliigiliste isikuandmete töötlemise puhul ei saa erinevalt tavalistest isikuandmetest tugineda õigustatud huvile, tuleb leida erand IKÜM-i artikli 9 lõikest 2.
- Kõnede salvestamine peab olema vastavuses nii õigusliku aluse kui isikuandmete töötlemise aluspõhimõtetega – eesmärgipärasus, vajalikkus, minimaalsus.
- Kindlustustegevuse seadusest tulenevad sätted ei kata kõiki kindlustusandjate isikuandmete töötlemise eesmärke.
- Inimesel on IKÜM-i artiklist 15 tulenevalt õigus saada oma kõnesalvestisest koopia ning andmesubjekti nõudmisel tuleb kõnesalvestis isikule väljastada, vajadusel muutes asutuse/
ettevõtte töötaja hääle tuvastamatuks.
- Kommenteerimiseks logi sisse või registreeru