Digiloo andmejälgija tõi kaebusi tervishoiutöötajate uudishimu kohta

Vaatamata tervishoiuasutuste nõustamistele terviseandmete vaatamiste õigsuse teemal, sai inspektsiooni tänu inimeste andmejälgija aktiivsele kasutusele jätkuvalt kaebusi ja märgukirju selle kohta, kus keegi on avastanud tema digiloo vaatajate hulgast nime, kellega tal ei ole olnud enda teada ühtegi kokkupuudet. Mõningatel juhtudel on olnud ühe päeva jooksul vaatamisi ühe inimese poolt tublisti rohkem kui kümnel korral.

Inspektsiooni menetlusesse jõudis ka selliseid juhtumeid, kus oma pääsu terviseandmete juurde on kuritarvitatud oma lähikondlaste kohta info uurimisel. Näiteks oli digiloost terviseandmeid vaadanud täisealise lapse arstina töötav vanem. Samuti pidi inspektsioon algatama menetluse perearstikeskuse juhtumi peale, kus tervishoiutöötaja vaatas oma sugulase terviseandmeid.

Kui tervishoiutöötaja kasutab oma töös terviseandmeid digilugu.ee süsteemist, peab ta arvestama, et sealt saadud info on alati kõrvaliste isikute jaoks piiranguga teave. Seda ka juhtudel, kui tervise infosüsteemis olevad isikuandmed võetakse üle näiteks oma raviasutuse sisesesse infosüsteemi, sest seda on vaja arvestada raviplaani koostamisel.

Terviseandmeid tohib töödelda üksnes tervishoiuteenuse osutamiseks ja terviseandmetele juurdepääs on mõeldud vaid selleks otstarbeks, mis tähendab, et väljapoolt raviteenuse osutamist terviseandmeid vaadata ei tohi.

Tervishoiuteenuse osutaja ei tohi oma ametipositsiooni ära kasutada isikliku uudishimu rahuldamiseks. Ilma aktiivse raviteenuse osutamiseta või inimese enda antud nõusolekuta ei tohi andmeid vaadata ega muudmoodi töödelda.

Uudishimupäringute eest on tehtud varasematel aastatel mitmeid väärteotrahve. Aastal 2019 tervishoiusüsteemis selliseid trahve ei määratud, kuna algatatud menetlused ei jõudnud veel aastalõpu seisuga lahenduseni.